Ryanair eetikakoodeks

Pannes otsingusse Ryanair ethics leiab üsna kiirest "Code of Business Conduct and Ethics 2012"
Tegemist on konkreetse ja korraliku koodeksiga, kus on kirjeldatud peamiselt töötajate kohustused ning õigused. Mitte midagi ebamõistlikku pole kirja pandud ning sellist teksti võib leida igas vähegi normaalsemas töölepingus.
Silma jäi, et ettevõtteväliselt ei või kõrvaltööna töötada konkurentide juures ja sama eriala hõlmaval ametipostil. Vastu võib võtta vaid kingitusi, mille väärtus jääb alla 100 euro. Internetti pole tööajal lubatud kasutada ning seda võib teha vaid väljaspool tööaega. "Onupoja poliitika" on lubamatu ja mitte aksepteeritav.
Töötaja peab võimalusel ja ohu korral igal juhul eelistama Ryanair vara hoidmist, päästmist mistahes muule varale. Kindlasti ei tohi rääkida kinniste uste taga toimuvast ning jagada konfidentsiaalset infot.
Ryan Air-i enda kohta mainib tekst, et tegevus peab olema läbipaistev ja hinnad arusaadavad ning ei tohi sisaldada peidetud komponente. Töötajatele tuleb tagada täiesti hubane ja tervislik töökeskkond. Ryanair järgib kõiki asjasse puutuvaid seaduseid ning regulatsioone.
Huvitavaks punktiks on "kitumise poliitika", kus üksteise peale kaebamine on tehtud eriti mugavaks ja lihtsaks ning tundub, et antud tegevust isegi julgustatakse.

Koodeks ise on väga ilus ja imeline, aga uurides Ryanair-i eetilist olemust tuleb välja, et tegelikult peetakse ettevõtet üsnagi ebaeetiliseks üksuseks.
Läbipaistva hinnakirja taga on  teglikult üsnagi keeruline varjatud maksustamise süsteem, kus natuke mitte kursis olevalt või eksivalt kliendilt "kooritakse seitse nahka." Näiteks suured trahvid iga pagasi lisakilo või enda kehakaalu eest. Krediitkaardiga makstes võetakse ka vahendustasu ehk abonomentmaksu. Neil on lennukeid, millest on eemaldatud tualette, et saaks lisada rohkem istekohti. Lennukeid, kus wc on tasuline. Seda kõike kasumi maksimiseerimiseks. Kusjuures oleks võimalik ka ilma selliste jamadeta jõuda kasumisse, aga raha ning investorite kui jumalate teenimine on ettevõttele ülimaks eesmärgiks. Kui nüüd küsida, kas see on eetiline? Siis oleneb taustsüsteemi valikust. Kapitalistliku ja raha teenimise seisukohast käituvad eetiliselt, aga kliendi suhtes jätab tegevus soovida.
Kantiaanluse seisukohast eiratakse kõiki reegleid: käitutakse ebaratsionaalselt, ei austata inimesi, nende erinevaid vajadusi ning õiglustunne on olematu. Tegemist on ühe väga ebaeetilise ettevõtega, kus koodeks räägib ilusat juttu, aga tegelikkus on kohati uskumatu, üllatav. Ryanair "veab teadlikult lennumaailma ebaeetilisuse taset" ning jääme huviga ootama nende järgmist hullumeelset ideed.

Turvarisk igapäevaelus

Pean kõige suuremaks probleemiks nuhkvara olemasolu ja tegemist võib olla indiviidile psühholoogilisel tasandil kõige kahjulikuma "pahalasega". Alates programmidest, mida võivad lähedased kasutada nuhkimiseks kuni võrgu jälgimiseni WIFI levialades.
Päris mitmed armukadedad, umbusaldavad inimesed jälgivad oma kaaslasi. Pannes Google otsingusse "how many people spy their family" leab päris mitmeid artikleid, milles kirjutatakse inimeste mõtetest ja arvamustest spioneerimise kohta. Üle 50% inimestest arvab, et lähedaste ja laste spioneerimine on seadusega lubatud. Kusjuures ka täiskasvanute jälitustegvust peab üle 50% normaalseks. Tegemist on nö. halli alaga, kus loata jälitustegevus pole küll lubatud, aga lähedaste vaatlemine pole otseselt spioneerimine. Nuhkimine ise oleks peaaegu, et nagu lubatud, aga näiteks USA-s võõrasse seadmesse ilma loata tarkvara installeerimine on juba pettus ning kuritegu.

Üheks küsimuseks on raha või paroolide kaotamine nuhkimistegevuse tulemusena. Teine asi on aga usalduse kadumine lähedaste vastu ja võimalik emotsionaalne õudus veebikaamera kaudu. Mõne parooli kadumine võib valusalt kätte maksta ja hea on kui pääsed täielikust identiteedi vargusest, aga inimene elab selle trauma kergesti üle. Samas veebikaamera poolt sooritatud õudus võib valedes kätes viia lausa enesetapuni. Eriti laste seas, kes ei oska emotsionaalsete ja füsioloogiliste probleemidega toime tulla.

Mida  selliste riskide maandamiseks ette võtta?

Tehnoloogilised abivahendid:

• kindlasti peab olema installeeritud viirusetõrje ja tulemüür erinevate "usside tõkestamiseks" ning viimane peaks olema ka sisse lülitatud
• installeeritud peaksid olema vajalikud operatsioonisüsteemi uuendused
• kasutada tuleb tugevat WIFI parooli ja korralikku võrgulevi krüpteeringut. Näiteks on WEP suhteliselt kergesti lahti muugitav.
• veebikaamera tulukese põlema minemine ei pruugi näidata sissetungi ja osavamad võivad ka selle välja lülitada. Suurema umbusaldusega inimesed võivad kasutada abitarkvara selle jälgimiseks ja laisad kleepida kinni veebikaamera

Koolitus ning reeglid:

• kuula, mida räägitakse ning mainitakse ka telekas ja raadios. Need jutud ei tule tühja koha pealt.
• kindlasti ei tohi veebi vahendusel  suhelda suvaliste võõaste inimestegaja lastel peaks selline tegevus olema isegi keelatud
• ei tohi vajutada suvalistele linkidele, teadmata, mida need teevad. Näiteks mailiga saadetud Download
• ei tohiks käivitada tundmatuid rakendusi ning võiks teada vähemalt enam levinud käivitatavaid rakenduste salvestusformaate.
• nii lapsed kui täiskasvanud võiksid teada ka veebilehtede turvalisuse kohta ja hoiatuse korral peaks tegelikult hoiduma lehele minemast
• ei tohi kasutada ühte parooli kõikides seadmetes ja kontodel ning kindlasti vähemalt e-posti lugemiseks, panka sisenemiseks mõeldud paroolid peavad erinema täielikult kõigest muust.
• 0000 ei ole turvaline parool
• mida teha ning kuidas käituda viiruse kahtluse korral.
• umbusaldada avaliike WIFI võrke ning teadvustada end võrgus leiduvatest ohtudest.

Tugilahendus

   Pole just eriline nutitelefoni sõber ning igaks asjaks peab oma vahend - helistamiseks telefon, pildistamiseks fotoaparaat, netis surfamiseks arvuti. Kuigi pean möönma, et raamatute lugemiseks kõlbab täitsa ka tahvel ning reisil sihtpunkte otsides telefon. Seega nutitelefonis oma "aega ei veeda" ning nende ajaveetmislahenduste kohta ülevaadet ei oma.

   Niisiis kõigile "kiiksuga vendadele" (nagu ka mina ise) sobib kindlasti "Autonomous Parking" - tugilahendus, millest oleks kasu enamusele "parkimispuudega" eestlastest. "Ehk küll mitte sina või mina, aga tead küll see valesti kõrvale parkiv jobu." Tegemist on siis automaatse "hands free" parkimissüsteemiga.

  Autotööstuses võistlevad omavahel parima ja uusima lahenduse välja töötamisel praktiliselt kõik tootjad. Kui mitte parking AI-ga, siis vähemalt on olemas abisensorid. Kuna parkimisruumi jääb üha vähemaks, tehakse parkimisplatsid järjest kitsamateks ning tulevikus võib seda vaja minna isegi veel rohkem. Autotootjatel on juba praegu olemas süsteem, mille abil pargib ilma juhita auto ennast ise. Kusjuures mitte ainult ei pargi, vaid sõidab välja ka parkimiskohast. Võtad välja nutitelefoni, paned rakenduse tööle ning masin liigub. PS. Eriti hea lahendus, mis aitab nende "kinni parkivate jobude vastu."

Kui rakendust päriselt ei usalda või antud lahendus puudub , saavad kõik teatud piirini usaldada parkimissensoreid. "Fingers crossed, et sensorid, AI või süsteem pole rikkis."

Pilt, mis iseloomustab sensorite paiknemist autol, mis ei tähenda, et kõikidel antud süsteemiga autodel on lahendused sarnased:

Pildid,  mis iseloomustavad, isesõitva tehisintellekti sensoreid:

   Tesla isesõitev tehisintellekt "jätab küll hetkel veel soovida", aga tulevikus on kasu sellest kõigil. Pime istub autosse ja saab kiirelt oma soovitud sihtpunkti - paremat tugilahendust annab soovida.

   Lõpetuseks mainin veel "jala puhkamise võimalust" autoga sõites ehk püsikiiruse hoidjat. Kas just uus, aga kindlast väga hea , mugav ning vajalik tugilahendus.

Positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis

Vaatleme ühte näidet, mis on ühte pidi nii positiivne, kui ka negatiivne.
Leht:http://www.tallinn.ee/
Positiivne:

• üleval vasakul nurgas on võimalused vaegnägijatele valida parem värvikombinatsioon.  Kuigi on vaegnägijatel selle leidmine raske, on üsnagi haruldane selle olemasolu. Vaegnägijatele ja  -kuuljate veebilehtede testimiseks oli olemas WCAG 2.0 validaator. Praegu pakuvad päris mitmed lausa sellekohast teenust.
• lehe ülesehitus on suhteliselt arusaadav ning elemendid soovitatavates kohtades või nende ligiduses. Ergonoomiline lehe ülesehitus on määratletud ja soovituslikult asetatud - vastavalt inimeste harjumustele.
• värvivalik on suhteliselt tagasihoidlik, mitte ärritav ja segav. Mugav kasutada ning rahustava tooniga. Sinist loetakse kõige neutraalsemaks värviks, mida kasutada rahvusvahelises kontekstis. Sama on ka valgega, kuigi valge tähendab Jaapanis surma. Abielludes tähendab valge vana suguvõsa surma ja hülgamist.
• tegemist on responsive lehega, mis toimib erinevates seadmetes erinevalt ja  see annab kõvasti juurde kasutatavuse mugavusele.

Negatiivne:

• Paremal nurgas üleval olev keelevalik on pooleli või eriti hullusti, kui ongi nii meelega tehtud . Mõnedele keelevalikutele klikates avaneb mingi tüütu jama, mis ei kutsu kasutama ja ärritab. Parem jätta vaid need keeled, mis omavad täielikku funktsionaalsust.
• Vasaku tulba lingivalik eirab soovituslikku ühtlase sisuloendi ligikorda, kus väervid ja lingid peaksid jääma samaks. Tegemist pole suure apsakaga, kuid siiski väheke ebaproffessionaalne - eriti omavalitsuse veebilehe kohta.

Free to Play ehk freemium mängude olemus

Vaatleme konkreetselt "browser" mängude ärimudelit ja siia alla kuuluvad ilmselt ka osad Facebook mängud, kuigi nende olemus on veidikene teistsugune.

Konkreetne mäng League of Angels:

Tegemist on siis freemium süsteemiga, kus kõik kes tahavad, saavad tasuta luua oma "hero" ja mängida. Online mängudes, ka "mmorpg", hakkab mängurite vahel toimima konkurents ja soovitakse olla üksteisest parem. Kuidas aga saada parimaks?

Nagu pildilt näha on üleval paremal nurgas igasugused kirstukesed . Päris mitmed neist lubavad esimese ostu korral meeletuid rikkuseid ja eeliseid ning selle "viieka" leiavad inimesed ikka. Edasi ringi kolades avastad, et iga uue serveriga kaasneb alustava serveri sündmus. Viimane on seotud mänguri kiire arenguga ja üsna kiiresti hakkavad osalejad mmo "ranking" parima edetabelikoha nimel panustama sadu eurosid nädalas. Kõik mängu sündmused ja progress on seotud raha maksmisega. Genereeritakse isegi sündmusi, kus parim raiskaja saab kõige rohkem "looti". Sellist kulutajat kutsutakse "whale". Inimesed, kes "süstivad" mängudesse lausa 200-300 eurot keskmiselt ja parimad tuhendeid eurosid kuus. Kusjuures pole võimalik teha kindlaks, kas tegemist on reaalse mängijaga või kompanii poolt konkurentsi tekitamiseks mõeldud tegelasega.

Konkreetselt League of Angels mängu juures oli 3 - 4 aastat tagasi juhtum, kus kräkkerite rühm tungis sisse osadele suuremate "whale" kontodele ja avastati, et paljudel neist oli nii palju "looti, et võiks kohe kõik asjad maksimeerida." Kui see polnud veel tõestusmaterialiks ärijuhtide pahatahtlikuse üle, leiti nende kotist(inventory-ist) esemeid, mida polnud isegi veel mängu lastud. Vahele jäämine oli täiesti ilmne, sest need karakterid osalesid serveriteülestes sündmustes("event", sadade serverite vahel) ning kahtluste korral väideti, et kõik on korras. Kompanii vabandas ja sildistas oma töötajaid ettevõtte varade kuritarvitamises. Tulemuseks oli suur mängurite lahkumise laine, aga kuna pea kõik avalikustamised suudeti maha suruda, lähevad asjad vanaviisi edasi. Kas saab üldse olla kindel, et teised ettevõtted ei kasuta sarnast pahatahtlikku ülesehitust?

Lisaks on sellistes mängudes lubatud kräkkimine ja petmine teatud tasandil, teatud piirini, sest see suurendab ainult konkurentsi mitteteadlike kulutajate vahel - konkreetsed juhtumid kõrvale jättes. Levimas on vaikselt mentaliteet "if you can't fight them, join them."

Kogu mängu ja serveri alustuse kontseptsioon ongi ülesse ehitatud just neile suurtele kulutajale. Isegi  viie euro kaupa ostlejad on täiesti ebaoluline kontingent, kuna suure mahajäämuse tõttu lõpetatakse mängimine suhteliselt kiiresti  ja serverite tühjaks jäämise tõttu saab hakata neid kokku liitma. Samas pidevalt uusi juurde genereerides ning tekitades alguses inimestes illusiooni, et serveris on palju mängijaid ja siin tasub kulutada. Tegemist on täiesti sõltuvusliku konkurentsisituatsiooni ning hasardiga - "P2W kontseptsioon kõige halvemas mõttes"

Facebook-is on lisakontseptsioon kiire laienemisega suhtlusvõrgustikes ja nende võrgustike orjastamises. Panna inimesed tegema sundliigutusi ning anda neile võimalus end sellest välja osta. Targemad eiravad süsteemi, osad "saadavad ka pikalt", aga ikka leidub neid, kes ei oska ja suuda vabaneda sõltuvusest.

3D mmorpg-d on kulutuste osas reeglina väheke tagasihoidlikumad, kuid isegi "P2P" mängud ei suuda reeglina eralduda Cash Shopi-ist

Kui nüüd vaadelda selliste "browser" mängude arendusmudelit, siis ilmselt võib leida nende seast kõiki tüüpe. Esmane baaskood ehk "template" on juba olemas ja seda väga  ei arendata, küll aga arendatakse uus disain ja lisafunktsionaalsus. Kujutan ette, et loomise alguses sobib kõige paremini ikkagi "waterfall või v", kus on detailselt ära kirjeldatud soovitud tulemus. Mängu beta versiooni ajal juba aga scrum ja kanban ehk midagi agiilset "bugide parandamiseks ja raha genereerimisvahentide" lisamiseks.

Üldiselt ei soovita neid mängida või kui mängida, siis teadlikult.

Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO

Kuidas saada häkkeriks?

Kuidas saada fotograafiks, kuidas saada arstiks, suusatajaks, kosmonaudiks, hipsteriks, narkomaaniks ...... - nagu lause lapse suust. Iga vähekegi  mõistust omav enesekindel  täiskasvanud inimene ei esita mitte kunagi nii rumalaid küsimusi. Kui sellist asja küsiks laps, sobiks see väga hästi lugemiseks, aga kui "suur" inimene küsib sellist asja, pole viimasel ilmselt õrna aimugi häkkerluse tähendusest.

Raymondi Hacker-HOWTO võib mööndustega käia mistahes ameti või kultuurigrupi kohta. Ehk kõik oskused vajavad praktikat ja pühendumust - ka ohvritega.

Teksti algus viidatakse häkkerlusele kui kultuurigrupile. Kuidas saab inimene hipiks, hipsteriks punkariks? Häkkerlus kui elustiil ning selleks pole võimalik hakata, samas võib selleks küll saada. On vaid kaks varianti, kas inimene kuulub nende suhtlusringkonda või mitte. Selline otsus võetakse vastu alateadvuses ja mingil hetkel kuuludki nende hulka.

Samas võime mitte kunagi häkkeriks saades kuuluda hoopis heade spetsialistide hulka. Kas on üldse  vaja olla keegi, kes te tegelikult pole?

Edasi mainitakse programmide valikut ja selles suhtes võib mõelda,  et täpselt nii palju, kui on inimesi, on ka arvamusi. Iga inimene peab leidma ise oma tee programmeerimise juurde. Samas võib oletada, et tõde struktuursest arusaamast peab paika: "you have to know what the components actually do."

"Learn english" - seda võiks õppida ka ilma häkkeriks hakkamata.

"Write open-source software" - ilmselt on see kõige raskem väljakutse üldse. Leida idee, aeg, koht ja ka inimesed, kes vajavad su koodi. Positsioon, mida on võimalik saavutada aastatepikkuse kogemuse ning tööga.

Samas, kui on väga suur soov saada häkkeriks, siis otsiv inimene selleks ka saab, aga kindlasti mitte mingi juhendi või valitud "raja" kaudu. See juhtub, nagu juhtub naine, laps, töö, kool. "Kui ei osta lotot pole võimalik võita ka Jackpoti."

Ennustus Taro kaartidelt ehk millisena paistab IT-juht eemalt.

     Teiste inimeste eemalt tunnetamine on suhteliselt keeruline ja ilma isikut teadmata pole neid võimalik ka iseloomustada. Tegelikult ei mõista ka inimesi, kes jätavad paaniliselt meelde nimesid, aastaarve ning veedavad tunde lugedes(igatsedes) kellegi teise elulugu, selle asemel, et minna ja elada ise.
IT-juht eri rollides sõltub ikkagi inimese tööst ja tööastmest, kas ta peab olema praegu juht, mentor või powerbroaker. Ilmselt ei saa juht olla päriselt nii ideaalne, et suudab täita korraga kõiki neid omadusi. Samas on kõikidel juhtidel üks ühine tunnus, mis loeb kõige rohkem - oskus müüa iseenast, oma ideid, toodangut, tööd nii partneritele, kui ka töölistele. Kõik muu on teisejärguline ning juht suudab jätta mulje, et justkui täidab kõiki neid punkte: (leader), teavitaja/suhtleja (communicator), treener/juhendaja (coach), mentor/õpetaja (mentor), arengumootor (change agent), ülemus (power broker)
Niisis 2 juhti, kes on sujuvalt mingisse rolli "tanki lükatud või iseennast lükanud", kuna juhid pole statistiliselt "kõige normaalsemad inimesed." Nartsistlikud inimesed, kes rahuldavad end oma rollidega.

     Peeter Lorents:
 Meie IT kooli juht ja "ilmselt minu isiklik jumal", kelle kummardamine on suhteliselt soovituslik. Juhina - ei oska öelda. Esimesel korral kohtudes suutis küll oma kõnega panna  mõtlema ,et miks on inimene tulnud siia kooli ja mida on vaja selleks teha, et lõpetada edukalt. Saal oli rahvast täis ja mees "säras" suhteliselt korralikult. Seejärel sai võetud kohe kolmanda kursuse Loogika, mille juures suutsime põigata igasugustesse kõrvalistesse teemadesse - endiselt "särav, väga enesekindel", aga suhteliselt ebaproduktiivne. Seejärel sai vaadatud IT-college ja TTÜ ühinemise online-videot, kust kumas välja halvustav suhtumine oma õpilastesse ja tudengitesse. Milline on see isik tegelikult?
    Ka loogika loengus suutis konstrueerida innustavaid kõnesid aine olemusest ja tulevikuvaadetest ning vajadusest. Inimene oli sellel hetkel väga hea juht, aga mulle oli vaja hoopis "coach"-i või "mentorit". Võimalik ,et inimene olles korraga väga paljudes erinevates töödes ei suuda ümber lülituda vaja minevasse rolli või ollakse juba harjunud rollide hägustumisega, kus vaja mineva omaduse asemel pakutakse hoopis midagi muud.  Taro kaardid said laotud, sest tegelikult ju inimest ei tunne.

     Steve Jobs:
Mõnest dokfilmist on jäänud silma, et tegemist on olnud "change agenti"-ga, kes on tahtnud eristuda ja pakkuda midagi, mida veel ei pakuta. Inimene, kes oskas suhelda paremini arvutite kui elusolenditega. Inimene, kes tegi nö "nui-neljaks" , mida soovis ning ohverdas ka päris palju oma eraelu.

"Mental illness makes some executives stronger"

IT proff 2017

IT proff 2017, umbes nagu mr Universe või miskit:

Eeldused:

- eriala peab meeldima

- tahe õppida ja jätkusuutlikult

- mingi matemaatika ja loogika kiiks peab küljes olema

- oskad arvutiga suhelda paremini, kui inimestega

- juba 3 aastaselt hakkasid robootika ringis käima

Oskused:

- saada aru, mida ümbritsevad kliendid ja inimesed tegelikult soovivad

- osata erinevaid keeli. Nii verbaalseid, kui ka koodis

- osata ka disaini

- osata testimist

- teada turvaelemente

- oskus ennast müüa

- oskus otsida vastuseid, kui ise neid ei tea

Pole oskust, mis mööda külge maha jookseks.

Omadused:
Peab olema üsnagi rahulik ja püsiv:

Kindlasti on itproff mees, kellele soovitakse selliselt õnne :

<cake flavor="chocolate">

Happy Birthday!

</cake>

Ehk siis omadus osata pea kõike, kuna alati on kõik asjad üksteisele ju nii sarnased. Eriti praegu ,kus otsitakse disainerit, koodiahvi , arhitekti jne. ühes isikus.

Raudselt mõistab ta selliseid nalju:



Ning kindlasti on päris mitmeid nalju, mida nad ei mõista.

Pildid, mis kisuvad tal naeratuse ning muige näole:

The Case for Copyright Reform

     Christian Engström MEP & Rick Falkvinge "The Case for Copyright Reform" meenutab natuke 1960-est pärit hipide mõtlemismalli, et "love , peace ja freedom" , et lubage meil teha, mida soovime ja olla sellised, nagu tahame. Tegemist tundub olevat demagoogilise tekstiga, kus keeratakse mõtteid täpselt omale vajalikus suunas ning eemalt kumab moonutatud "Liberté, Égalité, Fraternité." "Tanki on lükatud head arusaamad ning tavad"

"We are not prepared to give up our fundamental rights to enforce today’s copyright. The right to privacy is more important than the right of big media companies to continue to make money in the same way as before, because the latter right does not even exist."

    Vastame ka siis demagoogiliselt, et iga inimese fundamentaalne õigus on valida omale peremees, isand riigi, ettevõtte, usu või ülemuse näol. Ülimat privaatsust ja vabadust pole olemas ning mida mõtleks inimene kui talle öeldakse, et viimasel pole mingeid õigusi raha teenimiseks antud vabade vahenditega. Poliitiline "crap", mida võib kuulda mistahes meie endi poliitikute suust.

"Private citizens who wanted to copy a poem and send to their loved one, or copy a record to cassette and give it to a friend, did not have to worry about being in breach of copyright"

      Keda see huvitab? Kui palju inimesi üldse mõtleb sellele? Tegemist on täielikult kontrollimatu olukorra ja pseudoprobleemiga. Võtame suure Eiffeli torni saaga, kus pilte ei tohi facebookis avaldada. Võimatu kontrollida ja ohjeldada, sest paljud muigavad ja näitavad "keskmist sõrme". Pealegi hakkab sellistel puhkudel toimima ühiskondlik kollektiivkaitse, kus ühiselt ollakse valmis inimest aitama, kui viimane vaid abi palub. Juhul kui on tunda korporatiivset ebaõiglust.

   "But today’s protection times – life plus 70 years – are absurd. No investor would even look at a business case where the time to pay-back was that long."

 "Investorit huvitab kindlasti, et raha voog peale 20 aastat lõppeks." Kui Holliwood-ist tuleb film, siis sealsed investorid vaatavad aastast käivet, kasumit. Edasine on vaid boonus ja sellest ei loobu keegi. Kõlab nagu a-sotsiaal läheb supikööki ja kukub jaurama, et tema hernesuppi ei söö, et andku talle faasani praadi - tema tahet ja õigusi ju rikutakse.

"rights owners who want to continue to exercise their commercial exclusivity of a work beyond the first 5 years after publication should be required to register the right, in such a way that it can be found by a diligent search of public rights databases."

  Ühesõnaga teeme poliitilise skeemi, kus teatud hulk autoriõigusi muutub kas teadmatusest või  unustamisest vabaks. Kindlasti ei puuduta see suuri korporatsioone ja lõppkokkuvõttes kaotab vaid tavaline inimene.

"Today’s ever more restrictive copyright legislation and practice is a major obstacle to musicians, film makers, and other artists who want to create new works by reusing parts of existing works"

Kui juba muusik, kunstnik , mis siis miks mitte ka jurist, arst, teetööline jne.
 Kas keegi kujutaks ette, kui ma leian HIV ravimi ja lähen kasutan osa sellest tööst omavolilisel eesmärgil - täiesti mõeldamatu kontseptsioon.

"There is no point in having our parliaments introduce a balanced and reasonable copyright legislation, if at the same time we allow the big multinational corporations to write their own laws, and enforce them through technical means."

Võimalik, et mõistlik mõte, aga ka internetiajastu on alles algusfaasis ning kindlasti jõuavad ka riigid oma seadusandlustega järgi. Huvitav nägemus vabadusest, kus eraisikule on antud kõik õigused ja juriidilisele parasjagu eraisiku nägemuse järgi.  "Pärast mida saabki igaüks meist oma vaba tahte järgi valida, kelle ori ta olla tahab."

Näe võrgus hea välja - viies käsk

   Võrreldes "netiquette" kümmet soovitust Piibli kümne käsuga, jääb silma üks suur erinevus. Kui Piibli kümne käsu täitmisel minna äärmusesse, on tegemist tõenäoliselt väga taltsa ja korraliku inimesega. Kui minna "netiquette" täitmisel äärmustesse tuleb kokku üks väga veider ja tüütu inimolevus. Näiteks teine punkt, kus "Ad here to the same standards of behavior online that you follow in real life". Kui oled päriselus rets, võid olla seda ka netis?
   Võtame viienda punkti, mis tundub olevat läinud äärmustesse.
Siinkohal soovitan vaadata ulmeseriaali "Black Mirror" kolmanda hooaja esimest osa Nosedive(3 minutiline klipp parimaks iseloomustuseks,   treiler,   osa). Olemas ka Netflix-is. Tegemist on ulmenovelliga, mis kirjeldab just väga ehedalt  valtud viiendat punkti ja osa on täiesti nauditav ning mõtlema panev. Päris paljud võivad leida parallele meie praeguse ühiskonna ja iseenda käitumisega.
  Niisiis "Näe võrgus hea välja" on täiest hea soovitus, aga võib minna äärmusesse ning on kindlasti juba läinud. Kuigi minu rahakotile on see mõjunud hästi. Nii mitmedki tuttavad on profiilipiltide ilustamiseks pöördunud minu poole uute profiilipilte tegemiseks ja modelli staatusesse töötlemiseks. Lisaks veel erudeerunud sõnavara kasutamine ja igal võimalusel enese promomine: 

• istun siin(asutus) joon veini ning söön kaaviari
• õhtusöögiks tegin kunstiteose
• ostisin Armani sokid
• olen parasjagu reisil - isik klubis, restos, pronkskuju otsas, surfilaual jne.

Kõik see on imago kasvatamine ehk väljanägemine võrgus, et olla võrgus austatud ning "premium quality" inimolevus. Arvatakse, et netis pole eriti viisakas sõimata, "minna solvangutega isiklikuks",  trollida jne.  Kas see ka nii on? Suhteliselt subjektiivne nähtus ning sõltub auditooriumile suunatusest. Kui kirjutada "kõik pagulased ahju", saame sõimu ja ka tuhandeid "Like". Kui kirjutada, et kõigile pagulastele varjupaik, saame sama tulemuse. Kõik oleneb taustsüsteemi valikust - me kõik arvame, et "näeme võrgus head välja" ning ilmselt vastab ka tõele.

Pekka Himaneni 2004. aasta raport versus tänapäev

   Tegemist on üsnagi üldistava raportiga ja miskit sarnast eestlaste mõttetalgutele - tänamatu ennustus. Nägemus tulevikku, mida peaks tegema, et riik oleks tulevikus konkurentsivõimeline, edukas, säiliks elatusstandard ning sotsiaalne heaoluühiskond. Seda kõike suures globaliseerumise ja vananeva ühiskonna tingimustes. ITK-d puudutakse küllaltki vähe, kuigi tulevad esile mõningased huvitavad ennustused, mis hakkavad üha rohkem "kanda kinnitama."
   "Global trends" peatükk räägib kõrgesti tasustatavatest töökohtadest ja kuidas areng IT-s ning muudes sektorites tekitab neid juurde. Kuid sellega seoses kasvab töötute ja väheneb töökohtade arv. Peamiselt ennustatakse, et konkurentsis püsimiseks tuleb olla üha loovam - programmist tööstusliinini. Eristatakse arenguetappe, kus praeguse tehnoloogia edendamise kõrvale tekib sotsiaalse ühiskonna säilitamise faas. Üheks huvitavamaks ennustuseks on geneetilise tehnoloogia tekkimine IT kõrvale, kuid unustatakse ära, et ka praeguses maailmas on kõik geneetikaga seonduv suhteliselt tabu teema. Suurema tõenäosusega ei saavuta see kunagi ratsionaalset vabadust, sest usk oma erinevates vormides vohab üsnagi tugevalt. Vähemalt mitte nii kaua, kuniks pole näidata mõnda suurepärast ühiskonda parandavat läbimurret ning ka siis võib tekkida lõhe mitme ühiskonnagrupi vahel. Kuigi raportit lugedes võib tunduda, et selline lõhestumine on vältimatu. Näiteks vaese ja rikka inimese vahe elustandardi suhtes.
   Arendamis- ja tootmistrendide liikumine  aasia riikidesse ning võidujooks parema positsiooni saavutamiseks tundub olevat keeruline. Raporti kirjutaja arvates on juhtimas Aasia, USA ning EL "kõmbib järel." Samas Lõuna-Ameerika ja Aafrika on juba lootuselt maha jäänud, kuna need ühiskonnad on juba äärmusteni lõhestunud.Vastanduma pannakse omavahel loov ja tehnoloogiline ühiskond. Kuid kas Aasia ja USA suudavad elanikkona arvelt pidevalt kasvada. Inimesed saavad targemaks ja hakkavad ka oma riigile üha suurenevaid nõudmisi esitama. Eristatakse erinevaid mudeleid, mida kasutatakse praeguses võitluses. Relvadeks on mõtteviisid, kus vaesed peaksidki loodusliku valiku teel leidma oma saatuse. Maksusüsteemid kui heaks kapitali liigutamiseks ning sotsiaalne sidusus kui heaoluühiskonna etalon. Peamiselt arvustatakse ühiskonna ja riigi jäikust ning suutmatust liikuda kaasa uuenevate trendidega. Kui paraneb tehnoloogia, peab paranema ka arusaam, mida on vaja teha, et "jääda ellu." Mõtlemisega peavad kaasa minema ka ettevõtted ja inimesed ise. Kui tehnoloogia on loov, peab olema loov ka riik, inimene, töökoht, ettevõte. Kuid siin nähakse mitmeid probleeme globaliseerumise tingimustes ehk tark inimene liigub sinna, kus pakutakse talle parimat paketti maksudest, keskkonast ja ühiskonnast. Mida teha, et ülemused hindaksid oma töötajat ja võimaldaksid talle parimat loovat töökohta ning innustaksid töötajat andma endast 110% konkurentsis püsimiseks. Innovaatilisus kui võtmesõna ellu jäämiseks. Tuuakse välja näiteid kus loovust karistatakse igal sammul ja nii kaotatakse motivatsiooni ja konkurentsivõimet. Hea haridus peaks pakkuma paremat tööjõudu ettevõtetele ja riik peab suutma need inimesed hoida enda territooriumil. Samas hea haridus tähendab ka suuremaid nõudmisi elatusstandardis, aga see ei saa olla pidev - nagu majandus oma tõusude ja mõõnadega. Miski ei saa kasvada lõputult.
   Huvitav mõte, kus informatsioon võiks olla saadaval täiesti tasuta, aga vaadates praeguseid trende, läheb kvaliteetse informatsiooni kätte saamine üha kallimaks. Isegi vajaliku informatsiooni saamine, mis peaks olema tasuta, võib leida hoopis tasuliste tõkete tagant. Raport pooldab multi-kultuursust, võrdsust ja ulmelisi töökohti, kus töötajad on rahul kõigega. Innovaatiline, hästi tasutatud, väiksema tööajaga loov töö, kus inimene võib repressioone kartmata muuta oma töö olemust või logistikat. Kõik mida peaksime parema ühiskonna jaoks tegema tundub äärmiselt loogiline ja arusaadav, aga ignorantsuse ning tõkete tõttu üsnagi naiivne, ulmeline. Selleks on vaja muuta kõigi mõtlemist - juhid, töölised, valitsejad jne. Võimalik ainult põlvkondade pikkuse töö tulemusena. Lähima paarikümne aasta vahemikku ei kuulu kindlasti. Samas on üks huvitav ennustus, mis on ITK tõttu täide saamas - vabalt valitud tööaeg ja kaugtöö. Kellast kellani istumise mõttelaad hakkab vaikselt murduma.
   Peamiseks ideeks - võime vabalt valida, kasvada ja areneda. Vabadust peame üheks parimaks demokraatse ühiskonna vooruseks. Raportis kajastatakse inimese vaba valikut elada nii nagu soovitakse. Samas kui palju peab ülejäänud ühiskond tolereerima kellegi subjektiivset vabadussoovi. Näiteks paksus ja õgimine või suitsetamine, kui see pole tingitud haigusest tulenevalt. Valitud tee on ju koormaks ühiskonnale tervikuna ning inimene teeb seda omast vabast tahtest. Võib kõlada veidralt, aga kui vabatahtlikult paks inimene tuleb tervisehädaga arsti juurde, miks peab kogu ühiskond maksma kinni selle vaba tahte. Olgu, esimene kord aidatakse, aga kui raviks on kaalu langetamine ja inimene sellest keedub, võiks ju katkeda ka riskist tulenevate hädade tasuta ravi. Kusjuures vaikselt on näha juba selliseid ähmaseid jälgi, sest arstid on väsinud korrutamast, et langetage kaalu. Inimeste istuvat tööd kajastatakse ka raportis ning räägitakse "kontorirottide" võimlemisvõimalustest ja oskustest panna nad liikuma.
   Eraldi tuuakse välja ka vananev ühiskond ja heaoluühiskonna säilimiseks nähakse avali piire ja inimeste vooge kolmandatest riikidest. Vaadates tänapäeva on see eriti aktuaalne, aga on ka mõistetud ,et siia ei tulda mitte panustama, vaid heaolu saama. Paremat elu tahetakse kohe ilma panustamata ning riigid ei suuda kohaneda uute olukordadega järsult suurenevate kohustustega. Ka riik peab panustama lasteaeda või kooli enne, kui võib hakata lõikama sisserändaja poolt loodud väärtust. Need kulud kujunevad hoomamatult suureks. Lause: "We cannot act as a stern doorman who divides people into two groups: You are welcome, you are not.” Kas me ise lubaksime oma hoovi ja õuele iga suvalise "tondi" - enamus ju siiski mitte. Kas me peaksime siis lubama inimesi selliselt riiki?
   Juttu on ka kolmandate riikide represserimisest ja protektsionistlikust majandusmudelist ehk merkantilismist, kus kaitseme aktiivselt oma siseturge. Tundub näpuviibutusena tugevamate riikide suunas. Samas pole tegemist millegi uue ja imelikuga, sest ka globaalsed ettevõtted kasutavad konkurentsi eemaldamiseks vastaste välja ostmist ning tururegioonide jagamist, kaitsmist.
   "Committee for the Future" - riiklik nõuandeinstitutsioon ja vaade tulevikku. Meenub ühe õppejõu lause: "Teeme mõttetalgud ning mõtleme nendele inimestele, kes juba midagi reaalselt teevad välja uusi mõtteid" Selle asemel, et minna ja teha, mõtleme, mida teha.

Võrguajakirjandus kui kõrva sosistav kuradike õlal

Võrguajakirjandus kui selline on kujunenud välja just tänu kergesti ligipääsetavusele ning tasuta informatsiooni levitamisele. Kuigi nendel kahel asjal on omakorda vägagi kaheldav mõju massimeediale ja sotsiaalühiskonnale tervikuna.

Teleteksti tulekuga oli esimene "ohhoo" effekt suur, kuid kasutust leidis see üsnagi vähe. Inimesed olid suuremalt jaolt iseenda mugavuse ohvrid. Ikka mindi ajalehekioskist või postkastist läbi, võeti oma paberkandjal ajaleht ning suunduti lugema. Nii on see juhtumas iga järgneva põlvkonna ning tehnoloogia kooslusega. X, y , z või siis praegu kutsutud "lumehelbekeste" põlvkond omandab uued võtted suhteliselt kiirest ja hästi, sest välja on kujunemata psühholoogiline harjumus ning uute tehnoloogiate kaja jõuab ka vanade "laiskade kaladeni", kes arvavad, et ainult nende meetodid on õiged. Ka sellel on oma ajalooline põhjus ning iga uue idee suhtes ollakse väga ettevaatlikud.

Esimeste uudisvoogude ülessetäheldamist võib vaadelda juba Vana Rooma aegadest, kus uudised ilmusid teadetahvlil või näiteks Dibao uudised Han dünastia valitsemise ajal. Edasi juba nö. ajalehed Euroopas ning trükipressi levik 15-16 sajand.  Aeg on see, mis on kujundanud ajakirjandusliku eetika ning aeg on tahunud paika teatud reeglistiku.  Võrguajakirjandus on eksisteerinud alates XX saj. lõpust ning esmapilgul asunud koheselt lõhkuma eetikat ning lõhkuma ka "laiskade kalade harjumusi". Igaüks on valinud omale sobiva informatsiooni tarbimisviisi ning sellest olenevalt ka infosfääri. Võiks ju mõelda, et tänu ajakirjanduse veebistumisele on infotulv mitmekülgsem, siis pigem kipub olema vastupidi.

Võrguajakirjanduse ettevõtted, kes omavad ka paberkandjal väljaannet olid algusaastatel vägagi usalduseväärsed.  Need ajakirjanduslikud eetika võtted, mis kehtisid ajalehele, kehtisid ka veebis. Kuigi oli tekkinud ka "kollane" ajakirjandus, sai inimene siiski veel aru , mida ta loeb ja miks ta seda loeb. Kuid üsnagi ruttu tekkisid kõrvale uudisteportaalid ja veebiväljaanded, kellel puudusid oma pabertrükised. Uudise väärtus ja reklaamiraha sõltus sellest, kui kiiresti suudab väljaanne edastada uudise. Need ettevõtted mõtestasid enda jaoks ümber ajakirjanduslikud tavad. "Eetika lendas prügikasti" ja uudisväärtus seisnes selles, kas on piisavalt klikke ning lugejaid. Skandaale hakati otsima igast võimalikust kohast ja uudise tõeväärtuse olulisus kahanes iga hetkega. Usaldusväärsetel veebiportaalidel jäi vaid üks ainus võimalus liikuda ühises kambas karjana kaasa. "Nagu pullikari, kes on kitsal tänaval pandud jooksma teatud suunas ning käsipidur on puudu." Kõrvale tekkis veel sotsiaalmeedia uudistevoog, mida kirjeldati kui absoluutset tõde ning levima hakkasid täiesti sisutühjad uudised ning skandaalid, spekulatsioonid, surmateated, mida polnud isegi juhtunud. Vaja on teenida kas teatud uudistekanali eesmärke või raha, mida on üha suurenevas konkurentsis üsnagi "raske maast ülesse korjata." Võrguajakirjanduse usaldusväärsus on kahanenud üsnagi jõudsalt ja ajalehed , ajakirjad proovisid "pullikarjast" väljuda pakkumaks uuele põlvkonnale digilehti, -ajakirju.
Kvaliteetuudiseid põlvkonnale, kes ei suuda tahvlilt ja telefonilt silmi tõsta. Kuna uudisteportaalid proovivad üksteisevõidu väljastada informatsiooni, kipuvad väikese silmaringiga inimesed jääma kas teatud sotsiaalmeedia grupeeringu või võrguajakirjanduse lõksu . Nendel ringkondadel on väga lihtne manipuleerida oma lugejaskonnaga ning samamoodi mõtlejatel on üha lihtsam leida üksteist ülesse.
Näiteks Eestis Delfi ,kuhu on grupeerunud osa ajalehti ning veeb ise enam uudiseid ei tee, vaid kajastatakse teiste väljaannte uudiseid. Oleme ju kõik  telefoni mänginud ja uudis moondub kindalsti pärast iga järgnevat ümbermõtestamist.

Lõpuks oleme jõudnud faasi, kus iga indiviid võib olla võrguajakirjanik ning vastavalt sotsiaalsele staatusele kujuneb uudise subjektiivne usaldusväärsus. Lisaks veel "twittimine", kommenteerimine, kus üritatakse mõista muutuvat maailma läbi juhtivate inimeste ütluste - alati otsimas tagamõtet, tõde ja skandaali. Kes siis mida otsib.

Truth is stranger then fiction - Byron

Paranormaalne nähtus: eneseimetlus ja veel miskit

Eneseimetlus on saatnud meid väga pikka aega ning võib pidada üheks huvitavaks homo sapiensi omaduseks. Kuigi täpsed andmed puuduvad, siis antud isikuomadus võib kuuluda isegi varasemate "homo ... " versioonide iseloomustuste hulka. Eneseimetluse teket võime lugeda sellest ajahetkest, kui inimolevus tundis ära iseenda peegelduse veesilmalt. Ka praegusel ajastul käsitletakse teadvuse teket läbi Gordon Gallup Jr. leiutatud peeglitesti kaudu.

Kui juba eneseimetluse oskus oli saavutatud, tegid nii mehed kui naised pidevaid ilu- ning sõjamaalinguid. Peamiselt teiste indiviidide hirmutamisemiseks või võrgutamiseks. Natuke siiski ka oma ego tõstmiseks ja teatud psühholoogilise seisundi saavutamiseks.

Kaamera ja fotoaparaadi ees suheldes tuleb alati olla ilus. Ehk siis eneseimetluse jätkuv kasv, kuna nüüd sai ennast imetleda ka tagantjärele. Pildid, videod ja maalikunst , kus saab jäädvustada oma ilu. Teose mitte meeldimise korral võis inimene lasta ennast kujutada täpselt nii nagu soovis. Töötlus ja lausvaletamine suurema imetluse saavutamiseks.

Imetluse kõrvale tuli ka praktiline väljund suhtluseks, aga üksteisele tuleb end ikka presenteerida kui vägevalt pakitud kingitust, mille seest võib ükskõik millist kraami leida. Nii meeldivat kui ka ebameeldivat.
Kogu komplekt on praeguseks ajaks jõudnud siis lausa haigusliku staadiumini selfide näol. Internet on kui võimendus imetlejate hulga suurendamiseks.  Kas saab minna veel  kaugemale? Eks aeg näitab ......

Veel miskit: aeg, mil eneseimetlus oli madalal tasemel ehk miinimumis.
Kadunud nähtus/kombestik, kus vanad eestlased ehk estid, tšuudid jagasid oma naisi suguvõsa ja lähimate sõpradega. Lahingusse ja rüüsteretkele minnes jäeti oma naine ja pere sugulaste(vendade ,sõprade) hoolde. Ka abielukohustus jäti lähedaste kanda. Ei omanud mingit tähtust, kes eostas lapse. Peamine, et naine on viljakas ja "suure kondiga" . Võimeline saama lapsi ja tegema rasket tööd. Imelik polnud ka pulmade eelne abikaasade "proovimine" ämmade ja äiade poolt. Isegi seksuaalse alatooniga rituaalne maagia sai pidevat kasutust nii pulmades , kui ka külvi ajal. "Sellist asja lugedes võib täna nii mõnelgi lausa karp lahti jääda" Igatahes head lugemist: "Estide, Tšuudide hingestatud ilm"- Aleksander Heintalu.

"Kolmikud - teade tõmbab iga mehe näost kaameks"

Siiski pigem IT valgkonnast 3 ideed, mis pole mitte kuidagi suutnud teatud põhjustel edukalt edasi liikuda:

Circet Bracelet - alternatiiv telefonile ehk siis tänapäevasele kaasaskantavale arvutile. Kella moodi elukas randmel, mis alustab tööd teatud liigutuse peale. Tohutu menu korral näeksime tänavatel tõmblevaid inimesi, mis esialgu tunduks väga naljakana, aga hiljem harjuks. Mõeldud innovaatilise seadmena, mis oleks käepikenduseks ning osa kehast. "Multifunktsionaalne kell, telefon, kalender, karburaator" - siiski utreeritult. Tohutult vahva väljamõeldis, aga arusaadavatel põhjustel täiesti ebapraktiline ja -otstarbekas tööriist. Inimeste tahe on saada kvaliteeti ning viimasest on asi ikka päris kaugel. Kehva pilt, halb sound, ei saa teha "selfit", ei saa mängida ning käsi on netis surfates pidevas sundasendis. Kõik need punktid ei võimalda edukat turule sisenemist. Idee on vägev, aga tehnoloogia hea tulemuse saavutamiseks ilmselt veel liiga alaarenenud - võibolla tulevikus.
https://cicret.com/wordpress/

Using fingers to frame a photo shot - sõrmede kasutamine pildistamiseks. Esialgselt välja mõeldud Jaapani Advanced Media Arts and Sciences ning praeguseks patendeeritud ning üle võetud Google poolt. Kus siis inimene teeb pildi läbi sõrmede. Jaapanlaste poolt välja mõeldud idee ei võtnud vedu, kuna ei osatud seda väga hästi olemasolevate tehnoloogiatega siduda. Esialgselt innovaatiline mõte toppida sõrme otsa pisike kaamera ja teha pilt sõrmes oleva kaamera ning tekkiva raami läbi kujunes kiireks krahhiks. Väga hea idee, aga teostus oli täielik läbikukkumine.
Siiski Google idee siduda see mõte oma tulevikuprillidega paistab olevat kordades edukam, kuna futuristlik prillarvuti võib kerkida tohutult menukaks.
http://www.bitrebels.com/design/new-technology-lets-you-take-photographs-with-your-fingers/

Transferwise - mitmeid kordi proovitud ja nüüd siis leidusid mehed, kes suutsid selgitada idee väärtust rahas - seda siis investorile. Loodetud edu pole tulnud ja ilmselt jääbki tulemata. Tegevus tasub ära vaid suuri rahasid liigutades - näiteks 1 kuni100 miljonit. "Kellel on sellist pappi?" Kes viitsib lisaks pangale identifitseerida ning registreerida end veel mingi suvalise vahelüli kaudu - et hoida kokku sente ja isegi seda enam mitte? Raha kontolt kontole kandmine on arenenud riikides läinud üha lihtsamaks ja kuluvaesemaks. Lõpuks avaldati peale vindumist teade koostööst pankadega. Idee, mis peab ellu jäämiseks muutuma ning on algväärtuste põhiselt juba surnud.