Võrguajakirjandus kui kõrva sosistav kuradike õlal

Võrguajakirjandus kui selline on kujunenud välja just tänu kergesti ligipääsetavusele ning tasuta informatsiooni levitamisele. Kuigi nendel kahel asjal on omakorda vägagi kaheldav mõju massimeediale ja sotsiaalühiskonnale tervikuna.

Teleteksti tulekuga oli esimene "ohhoo" effekt suur, kuid kasutust leidis see üsnagi vähe. Inimesed olid suuremalt jaolt iseenda mugavuse ohvrid. Ikka mindi ajalehekioskist või postkastist läbi, võeti oma paberkandjal ajaleht ning suunduti lugema. Nii on see juhtumas iga järgneva põlvkonna ning tehnoloogia kooslusega. X, y , z või siis praegu kutsutud "lumehelbekeste" põlvkond omandab uued võtted suhteliselt kiirest ja hästi, sest välja on kujunemata psühholoogiline harjumus ning uute tehnoloogiate kaja jõuab ka vanade "laiskade kaladeni", kes arvavad, et ainult nende meetodid on õiged. Ka sellel on oma ajalooline põhjus ning iga uue idee suhtes ollakse väga ettevaatlikud.

Esimeste uudisvoogude ülessetäheldamist võib vaadelda juba Vana Rooma aegadest, kus uudised ilmusid teadetahvlil või näiteks Dibao uudised Han dünastia valitsemise ajal. Edasi juba nö. ajalehed Euroopas ning trükipressi levik 15-16 sajand.  Aeg on see, mis on kujundanud ajakirjandusliku eetika ning aeg on tahunud paika teatud reeglistiku.  Võrguajakirjandus on eksisteerinud alates XX saj. lõpust ning esmapilgul asunud koheselt lõhkuma eetikat ning lõhkuma ka "laiskade kalade harjumusi". Igaüks on valinud omale sobiva informatsiooni tarbimisviisi ning sellest olenevalt ka infosfääri. Võiks ju mõelda, et tänu ajakirjanduse veebistumisele on infotulv mitmekülgsem, siis pigem kipub olema vastupidi.

Võrguajakirjanduse ettevõtted, kes omavad ka paberkandjal väljaannet olid algusaastatel vägagi usalduseväärsed.  Need ajakirjanduslikud eetika võtted, mis kehtisid ajalehele, kehtisid ka veebis. Kuigi oli tekkinud ka "kollane" ajakirjandus, sai inimene siiski veel aru , mida ta loeb ja miks ta seda loeb. Kuid üsnagi ruttu tekkisid kõrvale uudisteportaalid ja veebiväljaanded, kellel puudusid oma pabertrükised. Uudise väärtus ja reklaamiraha sõltus sellest, kui kiiresti suudab väljaanne edastada uudise. Need ettevõtted mõtestasid enda jaoks ümber ajakirjanduslikud tavad. "Eetika lendas prügikasti" ja uudisväärtus seisnes selles, kas on piisavalt klikke ning lugejaid. Skandaale hakati otsima igast võimalikust kohast ja uudise tõeväärtuse olulisus kahanes iga hetkega. Usaldusväärsetel veebiportaalidel jäi vaid üks ainus võimalus liikuda ühises kambas karjana kaasa. "Nagu pullikari, kes on kitsal tänaval pandud jooksma teatud suunas ning käsipidur on puudu." Kõrvale tekkis veel sotsiaalmeedia uudistevoog, mida kirjeldati kui absoluutset tõde ning levima hakkasid täiesti sisutühjad uudised ning skandaalid, spekulatsioonid, surmateated, mida polnud isegi juhtunud. Vaja on teenida kas teatud uudistekanali eesmärke või raha, mida on üha suurenevas konkurentsis üsnagi "raske maast ülesse korjata." Võrguajakirjanduse usaldusväärsus on kahanenud üsnagi jõudsalt ja ajalehed , ajakirjad proovisid "pullikarjast" väljuda pakkumaks uuele põlvkonnale digilehti, -ajakirju.
Kvaliteetuudiseid põlvkonnale, kes ei suuda tahvlilt ja telefonilt silmi tõsta. Kuna uudisteportaalid proovivad üksteisevõidu väljastada informatsiooni, kipuvad väikese silmaringiga inimesed jääma kas teatud sotsiaalmeedia grupeeringu või võrguajakirjanduse lõksu . Nendel ringkondadel on väga lihtne manipuleerida oma lugejaskonnaga ning samamoodi mõtlejatel on üha lihtsam leida üksteist ülesse.
Näiteks Eestis Delfi ,kuhu on grupeerunud osa ajalehti ning veeb ise enam uudiseid ei tee, vaid kajastatakse teiste väljaannte uudiseid. Oleme ju kõik  telefoni mänginud ja uudis moondub kindalsti pärast iga järgnevat ümbermõtestamist.

Lõpuks oleme jõudnud faasi, kus iga indiviid võib olla võrguajakirjanik ning vastavalt sotsiaalsele staatusele kujuneb uudise subjektiivne usaldusväärsus. Lisaks veel "twittimine", kommenteerimine, kus üritatakse mõista muutuvat maailma läbi juhtivate inimeste ütluste - alati otsimas tagamõtet, tõde ja skandaali. Kes siis mida otsib.

Truth is stranger then fiction - Byron

Paranormaalne nähtus: eneseimetlus ja veel miskit

Eneseimetlus on saatnud meid väga pikka aega ning võib pidada üheks huvitavaks homo sapiensi omaduseks. Kuigi täpsed andmed puuduvad, siis antud isikuomadus võib kuuluda isegi varasemate "homo ... " versioonide iseloomustuste hulka. Eneseimetluse teket võime lugeda sellest ajahetkest, kui inimolevus tundis ära iseenda peegelduse veesilmalt. Ka praegusel ajastul käsitletakse teadvuse teket läbi Gordon Gallup Jr. leiutatud peeglitesti kaudu.

Kui juba eneseimetluse oskus oli saavutatud, tegid nii mehed kui naised pidevaid ilu- ning sõjamaalinguid. Peamiselt teiste indiviidide hirmutamisemiseks või võrgutamiseks. Natuke siiski ka oma ego tõstmiseks ja teatud psühholoogilise seisundi saavutamiseks.

Kaamera ja fotoaparaadi ees suheldes tuleb alati olla ilus. Ehk siis eneseimetluse jätkuv kasv, kuna nüüd sai ennast imetleda ka tagantjärele. Pildid, videod ja maalikunst , kus saab jäädvustada oma ilu. Teose mitte meeldimise korral võis inimene lasta ennast kujutada täpselt nii nagu soovis. Töötlus ja lausvaletamine suurema imetluse saavutamiseks.

Imetluse kõrvale tuli ka praktiline väljund suhtluseks, aga üksteisele tuleb end ikka presenteerida kui vägevalt pakitud kingitust, mille seest võib ükskõik millist kraami leida. Nii meeldivat kui ka ebameeldivat.
Kogu komplekt on praeguseks ajaks jõudnud siis lausa haigusliku staadiumini selfide näol. Internet on kui võimendus imetlejate hulga suurendamiseks.  Kas saab minna veel  kaugemale? Eks aeg näitab ......

Veel miskit: aeg, mil eneseimetlus oli madalal tasemel ehk miinimumis.
Kadunud nähtus/kombestik, kus vanad eestlased ehk estid, tšuudid jagasid oma naisi suguvõsa ja lähimate sõpradega. Lahingusse ja rüüsteretkele minnes jäeti oma naine ja pere sugulaste(vendade ,sõprade) hoolde. Ka abielukohustus jäti lähedaste kanda. Ei omanud mingit tähtust, kes eostas lapse. Peamine, et naine on viljakas ja "suure kondiga" . Võimeline saama lapsi ja tegema rasket tööd. Imelik polnud ka pulmade eelne abikaasade "proovimine" ämmade ja äiade poolt. Isegi seksuaalse alatooniga rituaalne maagia sai pidevat kasutust nii pulmades , kui ka külvi ajal. "Sellist asja lugedes võib täna nii mõnelgi lausa karp lahti jääda" Igatahes head lugemist: "Estide, Tšuudide hingestatud ilm"- Aleksander Heintalu.

"Kolmikud - teade tõmbab iga mehe näost kaameks"

Siiski pigem IT valgkonnast 3 ideed, mis pole mitte kuidagi suutnud teatud põhjustel edukalt edasi liikuda:

Circet Bracelet - alternatiiv telefonile ehk siis tänapäevasele kaasaskantavale arvutile. Kella moodi elukas randmel, mis alustab tööd teatud liigutuse peale. Tohutu menu korral näeksime tänavatel tõmblevaid inimesi, mis esialgu tunduks väga naljakana, aga hiljem harjuks. Mõeldud innovaatilise seadmena, mis oleks käepikenduseks ning osa kehast. "Multifunktsionaalne kell, telefon, kalender, karburaator" - siiski utreeritult. Tohutult vahva väljamõeldis, aga arusaadavatel põhjustel täiesti ebapraktiline ja -otstarbekas tööriist. Inimeste tahe on saada kvaliteeti ning viimasest on asi ikka päris kaugel. Kehva pilt, halb sound, ei saa teha "selfit", ei saa mängida ning käsi on netis surfates pidevas sundasendis. Kõik need punktid ei võimalda edukat turule sisenemist. Idee on vägev, aga tehnoloogia hea tulemuse saavutamiseks ilmselt veel liiga alaarenenud - võibolla tulevikus.
https://cicret.com/wordpress/

Using fingers to frame a photo shot - sõrmede kasutamine pildistamiseks. Esialgselt välja mõeldud Jaapani Advanced Media Arts and Sciences ning praeguseks patendeeritud ning üle võetud Google poolt. Kus siis inimene teeb pildi läbi sõrmede. Jaapanlaste poolt välja mõeldud idee ei võtnud vedu, kuna ei osatud seda väga hästi olemasolevate tehnoloogiatega siduda. Esialgselt innovaatiline mõte toppida sõrme otsa pisike kaamera ja teha pilt sõrmes oleva kaamera ning tekkiva raami läbi kujunes kiireks krahhiks. Väga hea idee, aga teostus oli täielik läbikukkumine.
Siiski Google idee siduda see mõte oma tulevikuprillidega paistab olevat kordades edukam, kuna futuristlik prillarvuti võib kerkida tohutult menukaks.
http://www.bitrebels.com/design/new-technology-lets-you-take-photographs-with-your-fingers/

Transferwise - mitmeid kordi proovitud ja nüüd siis leidusid mehed, kes suutsid selgitada idee väärtust rahas - seda siis investorile. Loodetud edu pole tulnud ja ilmselt jääbki tulemata. Tegevus tasub ära vaid suuri rahasid liigutades - näiteks 1 kuni100 miljonit. "Kellel on sellist pappi?" Kes viitsib lisaks pangale identifitseerida ning registreerida end veel mingi suvalise vahelüli kaudu - et hoida kokku sente ja isegi seda enam mitte? Raha kontolt kontole kandmine on arenenud riikides läinud üha lihtsamaks ja kuluvaesemaks. Lõpuks avaldati peale vindumist teade koostööst pankadega. Idee, mis peab ellu jäämiseks muutuma ning on algväärtuste põhiselt juba surnud.