Vaatleme konkreetselt "browser" mängude ärimudelit ja siia alla kuuluvad ilmselt ka osad Facebook mängud, kuigi nende olemus on veidikene teistsugune.
Konkreetne mäng League of Angels:
Tegemist on siis freemium süsteemiga, kus kõik kes tahavad, saavad tasuta luua oma "hero" ja mängida. Online mängudes, ka "mmorpg", hakkab mängurite vahel toimima konkurents ja soovitakse olla üksteisest parem. Kuidas aga saada parimaks?
Nagu pildilt näha on üleval paremal nurgas igasugused kirstukesed . Päris mitmed neist lubavad esimese ostu korral meeletuid rikkuseid ja eeliseid ning selle "viieka" leiavad inimesed ikka. Edasi ringi kolades avastad, et iga uue serveriga kaasneb alustava serveri sündmus. Viimane on seotud mänguri kiire arenguga ja üsna kiiresti hakkavad osalejad mmo "ranking" parima edetabelikoha nimel panustama sadu eurosid nädalas. Kõik mängu sündmused ja progress on seotud raha maksmisega. Genereeritakse isegi sündmusi, kus parim raiskaja saab kõige rohkem "looti". Sellist kulutajat kutsutakse "whale". Inimesed, kes "süstivad" mängudesse lausa 200-300 eurot keskmiselt ja parimad tuhendeid eurosid kuus. Kusjuures pole võimalik teha kindlaks, kas tegemist on reaalse mängijaga või kompanii poolt konkurentsi tekitamiseks mõeldud tegelasega.
Konkreetselt League of Angels mängu juures oli 3 - 4 aastat tagasi juhtum, kus kräkkerite rühm tungis sisse osadele suuremate "whale" kontodele ja avastati, et paljudel neist oli nii palju "looti, et võiks kohe kõik asjad maksimeerida." Kui see polnud veel tõestusmaterialiks ärijuhtide pahatahtlikuse üle, leiti nende kotist(inventory-ist) esemeid, mida polnud isegi veel mängu lastud. Vahele jäämine oli täiesti ilmne, sest need karakterid osalesid serveriteülestes sündmustes("event", sadade serverite vahel) ning kahtluste korral väideti, et kõik on korras. Kompanii vabandas ja sildistas oma töötajaid ettevõtte varade kuritarvitamises. Tulemuseks oli suur mängurite lahkumise laine, aga kuna pea kõik avalikustamised suudeti maha suruda, lähevad asjad vanaviisi edasi. Kas saab üldse olla kindel, et teised ettevõtted ei kasuta sarnast pahatahtlikku ülesehitust?
Lisaks on sellistes mängudes lubatud kräkkimine ja petmine teatud tasandil, teatud piirini, sest see suurendab ainult konkurentsi mitteteadlike kulutajate vahel - konkreetsed juhtumid kõrvale jättes. Levimas on vaikselt mentaliteet "if you can't fight them, join them."
Kogu mängu ja serveri alustuse kontseptsioon ongi ülesse ehitatud just neile suurtele kulutajale. Isegi viie euro kaupa ostlejad on täiesti ebaoluline kontingent, kuna suure mahajäämuse tõttu lõpetatakse mängimine suhteliselt kiiresti ja serverite tühjaks jäämise tõttu saab hakata neid kokku liitma. Samas pidevalt uusi juurde genereerides ning tekitades alguses inimestes illusiooni, et serveris on palju mängijaid ja siin tasub kulutada. Tegemist on täiesti sõltuvusliku konkurentsisituatsiooni ning hasardiga - "P2W kontseptsioon kõige halvemas mõttes"
Facebook-is on lisakontseptsioon kiire laienemisega suhtlusvõrgustikes ja nende võrgustike orjastamises. Panna inimesed tegema sundliigutusi ning anda neile võimalus end sellest välja osta. Targemad eiravad süsteemi, osad "saadavad ka pikalt", aga ikka leidub neid, kes ei oska ja suuda vabaneda sõltuvusest.
3D mmorpg-d on kulutuste osas reeglina väheke tagasihoidlikumad, kuid isegi "P2P" mängud ei suuda reeglina eralduda Cash Shopi-ist
Kui nüüd vaadelda selliste "browser" mängude arendusmudelit, siis ilmselt võib leida nende seast kõiki tüüpe. Esmane baaskood ehk "template" on juba olemas ja seda väga ei arendata, küll aga arendatakse uus disain ja lisafunktsionaalsus. Kujutan ette, et loomise alguses sobib kõige paremini ikkagi "waterfall või v", kus on detailselt ära kirjeldatud soovitud tulemus. Mängu beta versiooni ajal juba aga scrum ja kanban ehk midagi agiilset "bugide parandamiseks ja raha genereerimisvahentide" lisamiseks.
Üldiselt ei soovita neid mängida või kui mängida, siis teadlikult.
teisipäev, 18. aprill 2017
esmaspäev, 10. aprill 2017
Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO
Kuidas saada häkkeriks?
Kuidas saada fotograafiks, kuidas saada arstiks, suusatajaks, kosmonaudiks, hipsteriks, narkomaaniks ...... - nagu lause lapse suust. Iga vähekegi mõistust omav enesekindel täiskasvanud inimene ei esita mitte kunagi nii rumalaid küsimusi. Kui sellist asja küsiks laps, sobiks see väga hästi lugemiseks, aga kui "suur" inimene küsib sellist asja, pole viimasel ilmselt õrna aimugi häkkerluse tähendusest.
Raymondi Hacker-HOWTO võib mööndustega käia mistahes ameti või kultuurigrupi kohta. Ehk kõik oskused vajavad praktikat ja pühendumust - ka ohvritega.
Teksti algus viidatakse häkkerlusele kui kultuurigrupile. Kuidas saab inimene hipiks, hipsteriks punkariks? Häkkerlus kui elustiil ning selleks pole võimalik hakata, samas võib selleks küll saada. On vaid kaks varianti, kas inimene kuulub nende suhtlusringkonda või mitte. Selline otsus võetakse vastu alateadvuses ja mingil hetkel kuuludki nende hulka.
Samas võime mitte kunagi häkkeriks saades kuuluda hoopis heade spetsialistide hulka. Kas on üldse vaja olla keegi, kes te tegelikult pole?
Edasi mainitakse programmide valikut ja selles suhtes võib mõelda, et täpselt nii palju, kui on inimesi, on ka arvamusi. Iga inimene peab leidma ise oma tee programmeerimise juurde. Samas võib oletada, et tõde struktuursest arusaamast peab paika: "you have to know what the components actually do."
"Learn english" - seda võiks õppida ka ilma häkkeriks hakkamata.
Kuidas saada fotograafiks, kuidas saada arstiks, suusatajaks, kosmonaudiks, hipsteriks, narkomaaniks ...... - nagu lause lapse suust. Iga vähekegi mõistust omav enesekindel täiskasvanud inimene ei esita mitte kunagi nii rumalaid küsimusi. Kui sellist asja küsiks laps, sobiks see väga hästi lugemiseks, aga kui "suur" inimene küsib sellist asja, pole viimasel ilmselt õrna aimugi häkkerluse tähendusest.
Raymondi Hacker-HOWTO võib mööndustega käia mistahes ameti või kultuurigrupi kohta. Ehk kõik oskused vajavad praktikat ja pühendumust - ka ohvritega.
Teksti algus viidatakse häkkerlusele kui kultuurigrupile. Kuidas saab inimene hipiks, hipsteriks punkariks? Häkkerlus kui elustiil ning selleks pole võimalik hakata, samas võib selleks küll saada. On vaid kaks varianti, kas inimene kuulub nende suhtlusringkonda või mitte. Selline otsus võetakse vastu alateadvuses ja mingil hetkel kuuludki nende hulka.
Samas võime mitte kunagi häkkeriks saades kuuluda hoopis heade spetsialistide hulka. Kas on üldse vaja olla keegi, kes te tegelikult pole?
Edasi mainitakse programmide valikut ja selles suhtes võib mõelda, et täpselt nii palju, kui on inimesi, on ka arvamusi. Iga inimene peab leidma ise oma tee programmeerimise juurde. Samas võib oletada, et tõde struktuursest arusaamast peab paika: "you have to know what the components actually do."
"Learn english" - seda võiks õppida ka ilma häkkeriks hakkamata.
"Write open-source software" - ilmselt on see kõige raskem väljakutse üldse. Leida idee, aeg, koht ja ka inimesed, kes vajavad su koodi. Positsioon, mida on võimalik saavutada aastatepikkuse kogemuse ning tööga.
Samas, kui on väga suur soov saada häkkeriks, siis otsiv inimene selleks ka saab, aga kindlasti mitte mingi juhendi või valitud "raja" kaudu. See juhtub, nagu juhtub naine, laps, töö, kool. "Kui ei osta lotot pole võimalik võita ka Jackpoti."
neljapäev, 6. aprill 2017
Ennustus Taro kaartidelt ehk millisena paistab IT-juht eemalt.
Teiste inimeste eemalt tunnetamine on suhteliselt keeruline ja ilma isikut teadmata pole neid võimalik ka iseloomustada. Tegelikult ei mõista ka inimesi, kes jätavad paaniliselt meelde nimesid, aastaarve ning veedavad tunde lugedes(igatsedes) kellegi teise elulugu, selle asemel, et minna ja elada ise.
IT-juht eri rollides sõltub ikkagi inimese tööst ja tööastmest, kas ta peab olema praegu juht, mentor või powerbroaker. Ilmselt ei saa juht olla päriselt nii ideaalne, et suudab täita korraga kõiki neid omadusi. Samas on kõikidel juhtidel üks ühine tunnus, mis loeb kõige rohkem - oskus müüa iseenast, oma ideid, toodangut, tööd nii partneritele, kui ka töölistele. Kõik muu on teisejärguline ning juht suudab jätta mulje, et justkui täidab kõiki neid punkte: (leader), teavitaja/suhtleja (communicator), treener/juhendaja (coach), mentor/õpetaja (mentor), arengumootor (change agent), ülemus (power broker)
Niisis 2 juhti, kes on sujuvalt mingisse rolli "tanki lükatud või iseennast lükanud", kuna juhid pole statistiliselt "kõige normaalsemad inimesed." Nartsistlikud inimesed, kes rahuldavad end oma rollidega.
Peeter Lorents:
Meie IT kooli juht ja "ilmselt minu isiklik jumal", kelle kummardamine on suhteliselt soovituslik. Juhina - ei oska öelda. Esimesel korral kohtudes suutis küll oma kõnega panna mõtlema ,et miks on inimene tulnud siia kooli ja mida on vaja selleks teha, et lõpetada edukalt. Saal oli rahvast täis ja mees "säras" suhteliselt korralikult. Seejärel sai võetud kohe kolmanda kursuse Loogika, mille juures suutsime põigata igasugustesse kõrvalistesse teemadesse - endiselt "särav, väga enesekindel", aga suhteliselt ebaproduktiivne. Seejärel sai vaadatud IT-college ja TTÜ ühinemise online-videot, kust kumas välja halvustav suhtumine oma õpilastesse ja tudengitesse. Milline on see isik tegelikult?
Ka loogika loengus suutis konstrueerida innustavaid kõnesid aine olemusest ja tulevikuvaadetest ning vajadusest. Inimene oli sellel hetkel väga hea juht, aga mulle oli vaja hoopis "coach"-i või "mentorit". Võimalik ,et inimene olles korraga väga paljudes erinevates töödes ei suuda ümber lülituda vaja minevasse rolli või ollakse juba harjunud rollide hägustumisega, kus vaja mineva omaduse asemel pakutakse hoopis midagi muud. Taro kaardid said laotud, sest tegelikult ju inimest ei tunne.
Steve Jobs:
Mõnest dokfilmist on jäänud silma, et tegemist on olnud "change agenti"-ga, kes on tahtnud eristuda ja pakkuda midagi, mida veel ei pakuta. Inimene, kes oskas suhelda paremini arvutite kui elusolenditega. Inimene, kes tegi nö "nui-neljaks" , mida soovis ning ohverdas ka päris palju oma eraelu.
"Mental illness makes some executives stronger"
IT-juht eri rollides sõltub ikkagi inimese tööst ja tööastmest, kas ta peab olema praegu juht, mentor või powerbroaker. Ilmselt ei saa juht olla päriselt nii ideaalne, et suudab täita korraga kõiki neid omadusi. Samas on kõikidel juhtidel üks ühine tunnus, mis loeb kõige rohkem - oskus müüa iseenast, oma ideid, toodangut, tööd nii partneritele, kui ka töölistele. Kõik muu on teisejärguline ning juht suudab jätta mulje, et justkui täidab kõiki neid punkte: (leader), teavitaja/suhtleja (communicator), treener/juhendaja (coach), mentor/õpetaja (mentor), arengumootor (change agent), ülemus (power broker)
Niisis 2 juhti, kes on sujuvalt mingisse rolli "tanki lükatud või iseennast lükanud", kuna juhid pole statistiliselt "kõige normaalsemad inimesed." Nartsistlikud inimesed, kes rahuldavad end oma rollidega.
Peeter Lorents:
Meie IT kooli juht ja "ilmselt minu isiklik jumal", kelle kummardamine on suhteliselt soovituslik. Juhina - ei oska öelda. Esimesel korral kohtudes suutis küll oma kõnega panna mõtlema ,et miks on inimene tulnud siia kooli ja mida on vaja selleks teha, et lõpetada edukalt. Saal oli rahvast täis ja mees "säras" suhteliselt korralikult. Seejärel sai võetud kohe kolmanda kursuse Loogika, mille juures suutsime põigata igasugustesse kõrvalistesse teemadesse - endiselt "särav, väga enesekindel", aga suhteliselt ebaproduktiivne. Seejärel sai vaadatud IT-college ja TTÜ ühinemise online-videot, kust kumas välja halvustav suhtumine oma õpilastesse ja tudengitesse. Milline on see isik tegelikult?
Ka loogika loengus suutis konstrueerida innustavaid kõnesid aine olemusest ja tulevikuvaadetest ning vajadusest. Inimene oli sellel hetkel väga hea juht, aga mulle oli vaja hoopis "coach"-i või "mentorit". Võimalik ,et inimene olles korraga väga paljudes erinevates töödes ei suuda ümber lülituda vaja minevasse rolli või ollakse juba harjunud rollide hägustumisega, kus vaja mineva omaduse asemel pakutakse hoopis midagi muud. Taro kaardid said laotud, sest tegelikult ju inimest ei tunne.
Steve Jobs:
Mõnest dokfilmist on jäänud silma, et tegemist on olnud "change agenti"-ga, kes on tahtnud eristuda ja pakkuda midagi, mida veel ei pakuta. Inimene, kes oskas suhelda paremini arvutite kui elusolenditega. Inimene, kes tegi nö "nui-neljaks" , mida soovis ning ohverdas ka päris palju oma eraelu.
"Mental illness makes some executives stronger"
kolmapäev, 29. märts 2017
IT proff 2017
IT proff 2017, umbes nagu mr Universe või miskit:
Ehk siis omadus osata pea kõike, kuna alati on kõik asjad üksteisele ju nii sarnased. Eriti praegu ,kus otsitakse disainerit, koodiahvi , arhitekti jne. ühes isikus.
Raudselt mõistab ta selliseid nalju:
Ning kindlasti on päris mitmeid nalju, mida nad ei mõista.
Eeldused:
- eriala peab meeldima
- tahe õppida ja jätkusuutlikult
- mingi matemaatika ja loogika kiiks peab küljes olema
- oskad arvutiga suhelda paremini, kui inimestega
- juba 3 aastaselt hakkasid robootika ringis käima
Oskused:
- saada aru, mida ümbritsevad kliendid ja inimesed tegelikult soovivad
- osata erinevaid keeli. Nii verbaalseid, kui ka koodis
- osata ka disaini
- osata testimist
- teada turvaelemente
- oskus ennast müüa
- oskus otsida vastuseid, kui ise neid ei tea
Pole oskust, mis mööda külge maha jookseks.
Omadused:
Peab olema üsnagi rahulik ja püsiv:
Kindlasti on itproff mees, kellele soovitakse selliselt õnne :Peab olema üsnagi rahulik ja püsiv:
<cake flavor="chocolate">
Happy Birthday!
</cake>
Ehk siis omadus osata pea kõike, kuna alati on kõik asjad üksteisele ju nii sarnased. Eriti praegu ,kus otsitakse disainerit, koodiahvi , arhitekti jne. ühes isikus.
Ning kindlasti on päris mitmeid nalju, mida nad ei mõista.
Pildid, mis kisuvad tal naeratuse ning muige näole:
neljapäev, 23. märts 2017
The Case for Copyright Reform
Christian Engström MEP & Rick Falkvinge "The Case for Copyright Reform" meenutab natuke 1960-est pärit hipide mõtlemismalli, et "love , peace ja freedom" , et lubage meil teha, mida soovime ja olla sellised, nagu tahame. Tegemist tundub olevat demagoogilise tekstiga, kus keeratakse mõtteid täpselt omale vajalikus suunas ning eemalt kumab moonutatud "Liberté, Égalité, Fraternité." "Tanki on lükatud head arusaamad ning tavad"
"We are not prepared to give up our fundamental rights to enforce today’s copyright. The right to privacy is more important than the right of big media companies to continue to make money in the same way as before, because the latter right does not even exist."
Vastame ka siis demagoogiliselt, et iga inimese fundamentaalne õigus on valida omale peremees, isand riigi, ettevõtte, usu või ülemuse näol. Ülimat privaatsust ja vabadust pole olemas ning mida mõtleks inimene kui talle öeldakse, et viimasel pole mingeid õigusi raha teenimiseks antud vabade vahenditega. Poliitiline "crap", mida võib kuulda mistahes meie endi poliitikute suust.
"Private citizens who wanted to copy a poem and send to their loved one, or copy a record to cassette and give it to a friend, did not have to worry about being in breach of copyright"
Keda see huvitab? Kui palju inimesi üldse mõtleb sellele? Tegemist on täielikult kontrollimatu olukorra ja pseudoprobleemiga. Võtame suure Eiffeli torni saaga, kus pilte ei tohi facebookis avaldada. Võimatu kontrollida ja ohjeldada, sest paljud muigavad ja näitavad "keskmist sõrme". Pealegi hakkab sellistel puhkudel toimima ühiskondlik kollektiivkaitse, kus ühiselt ollakse valmis inimest aitama, kui viimane vaid abi palub. Juhul kui on tunda korporatiivset ebaõiglust.
"But today’s protection times – life plus 70 years – are absurd. No investor would even look at a business case where the time to pay-back was that long."
"Investorit huvitab kindlasti, et raha voog peale 20 aastat lõppeks." Kui Holliwood-ist tuleb film, siis sealsed investorid vaatavad aastast käivet, kasumit. Edasine on vaid boonus ja sellest ei loobu keegi. Kõlab nagu a-sotsiaal läheb supikööki ja kukub jaurama, et tema hernesuppi ei söö, et andku talle faasani praadi - tema tahet ja õigusi ju rikutakse.
"rights owners who want to continue to exercise their commercial exclusivity of a work beyond the first 5 years after publication should be required to register the right, in such a way that it can be found by a diligent search of public rights databases."
Ühesõnaga teeme poliitilise skeemi, kus teatud hulk autoriõigusi muutub kas teadmatusest või unustamisest vabaks. Kindlasti ei puuduta see suuri korporatsioone ja lõppkokkuvõttes kaotab vaid tavaline inimene.
"Today’s ever more restrictive copyright legislation and practice is a major obstacle to musicians, film makers, and other artists who want to create new works by reusing parts of existing works"
Kui juba muusik, kunstnik , mis siis miks mitte ka jurist, arst, teetööline jne.
Kas keegi kujutaks ette, kui ma leian HIV ravimi ja lähen kasutan osa sellest tööst omavolilisel eesmärgil - täiesti mõeldamatu kontseptsioon.
"There is no point in having our parliaments introduce a balanced and reasonable copyright legislation, if at the same time we allow the big multinational corporations to write their own laws, and enforce them through technical means."
Võimalik, et mõistlik mõte, aga ka internetiajastu on alles algusfaasis ning kindlasti jõuavad ka riigid oma seadusandlustega järgi. Huvitav nägemus vabadusest, kus eraisikule on antud kõik õigused ja juriidilisele parasjagu eraisiku nägemuse järgi. "Pärast mida saabki igaüks meist oma vaba tahte järgi valida, kelle ori ta olla tahab."
"We are not prepared to give up our fundamental rights to enforce today’s copyright. The right to privacy is more important than the right of big media companies to continue to make money in the same way as before, because the latter right does not even exist."
Vastame ka siis demagoogiliselt, et iga inimese fundamentaalne õigus on valida omale peremees, isand riigi, ettevõtte, usu või ülemuse näol. Ülimat privaatsust ja vabadust pole olemas ning mida mõtleks inimene kui talle öeldakse, et viimasel pole mingeid õigusi raha teenimiseks antud vabade vahenditega. Poliitiline "crap", mida võib kuulda mistahes meie endi poliitikute suust.
"Private citizens who wanted to copy a poem and send to their loved one, or copy a record to cassette and give it to a friend, did not have to worry about being in breach of copyright"
Keda see huvitab? Kui palju inimesi üldse mõtleb sellele? Tegemist on täielikult kontrollimatu olukorra ja pseudoprobleemiga. Võtame suure Eiffeli torni saaga, kus pilte ei tohi facebookis avaldada. Võimatu kontrollida ja ohjeldada, sest paljud muigavad ja näitavad "keskmist sõrme". Pealegi hakkab sellistel puhkudel toimima ühiskondlik kollektiivkaitse, kus ühiselt ollakse valmis inimest aitama, kui viimane vaid abi palub. Juhul kui on tunda korporatiivset ebaõiglust.
"But today’s protection times – life plus 70 years – are absurd. No investor would even look at a business case where the time to pay-back was that long."
"Investorit huvitab kindlasti, et raha voog peale 20 aastat lõppeks." Kui Holliwood-ist tuleb film, siis sealsed investorid vaatavad aastast käivet, kasumit. Edasine on vaid boonus ja sellest ei loobu keegi. Kõlab nagu a-sotsiaal läheb supikööki ja kukub jaurama, et tema hernesuppi ei söö, et andku talle faasani praadi - tema tahet ja õigusi ju rikutakse.
"rights owners who want to continue to exercise their commercial exclusivity of a work beyond the first 5 years after publication should be required to register the right, in such a way that it can be found by a diligent search of public rights databases."
Ühesõnaga teeme poliitilise skeemi, kus teatud hulk autoriõigusi muutub kas teadmatusest või unustamisest vabaks. Kindlasti ei puuduta see suuri korporatsioone ja lõppkokkuvõttes kaotab vaid tavaline inimene.
"Today’s ever more restrictive copyright legislation and practice is a major obstacle to musicians, film makers, and other artists who want to create new works by reusing parts of existing works"
Kui juba muusik, kunstnik , mis siis miks mitte ka jurist, arst, teetööline jne.
Kas keegi kujutaks ette, kui ma leian HIV ravimi ja lähen kasutan osa sellest tööst omavolilisel eesmärgil - täiesti mõeldamatu kontseptsioon.
"There is no point in having our parliaments introduce a balanced and reasonable copyright legislation, if at the same time we allow the big multinational corporations to write their own laws, and enforce them through technical means."
Võimalik, et mõistlik mõte, aga ka internetiajastu on alles algusfaasis ning kindlasti jõuavad ka riigid oma seadusandlustega järgi. Huvitav nägemus vabadusest, kus eraisikule on antud kõik õigused ja juriidilisele parasjagu eraisiku nägemuse järgi. "Pärast mida saabki igaüks meist oma vaba tahte järgi valida, kelle ori ta olla tahab."
teisipäev, 14. märts 2017
Näe võrgus hea välja - viies käsk
Võrreldes "netiquette" kümmet soovitust Piibli kümne käsuga, jääb silma üks suur erinevus. Kui Piibli kümne käsu täitmisel minna äärmusesse, on tegemist tõenäoliselt väga taltsa ja korraliku inimesega. Kui minna "netiquette" täitmisel äärmustesse tuleb kokku üks väga veider ja tüütu inimolevus. Näiteks teine punkt, kus "Ad here to the same standards of behavior online that you follow in real life". Kui oled päriselus rets, võid olla seda ka netis?
Võtame viienda punkti, mis tundub olevat läinud äärmustesse.
Siinkohal soovitan vaadata ulmeseriaali "Black Mirror" kolmanda hooaja esimest osa Nosedive(3 minutiline klipp parimaks iseloomustuseks, treiler, osa). Olemas ka Netflix-is. Tegemist on ulmenovelliga, mis kirjeldab just väga ehedalt valtud viiendat punkti ja osa on täiesti nauditav ning mõtlema panev. Päris paljud võivad leida parallele meie praeguse ühiskonna ja iseenda käitumisega.
Niisiis "Näe võrgus hea välja" on täiest hea soovitus, aga võib minna äärmusesse ning on kindlasti juba läinud. Kuigi minu rahakotile on see mõjunud hästi. Nii mitmedki tuttavad on profiilipiltide ilustamiseks pöördunud minu poole uute profiilipilte tegemiseks ja modelli staatusesse töötlemiseks. Lisaks veel erudeerunud sõnavara kasutamine ja igal võimalusel enese promomine:
Kõik see on imago kasvatamine ehk väljanägemine võrgus, et olla võrgus austatud ning "premium quality" inimolevus. Arvatakse, et netis pole eriti viisakas sõimata, "minna solvangutega isiklikuks", trollida jne. Kas see ka nii on? Suhteliselt subjektiivne nähtus ning sõltub auditooriumile suunatusest. Kui kirjutada "kõik pagulased ahju", saame sõimu ja ka tuhandeid "Like". Kui kirjutada, et kõigile pagulastele varjupaik, saame sama tulemuse. Kõik oleneb taustsüsteemi valikust - me kõik arvame, et "näeme võrgus head välja" ning ilmselt vastab ka tõele.
Võtame viienda punkti, mis tundub olevat läinud äärmustesse.
Siinkohal soovitan vaadata ulmeseriaali "Black Mirror" kolmanda hooaja esimest osa Nosedive(3 minutiline klipp parimaks iseloomustuseks, treiler, osa). Olemas ka Netflix-is. Tegemist on ulmenovelliga, mis kirjeldab just väga ehedalt valtud viiendat punkti ja osa on täiesti nauditav ning mõtlema panev. Päris paljud võivad leida parallele meie praeguse ühiskonna ja iseenda käitumisega.
Niisiis "Näe võrgus hea välja" on täiest hea soovitus, aga võib minna äärmusesse ning on kindlasti juba läinud. Kuigi minu rahakotile on see mõjunud hästi. Nii mitmedki tuttavad on profiilipiltide ilustamiseks pöördunud minu poole uute profiilipilte tegemiseks ja modelli staatusesse töötlemiseks. Lisaks veel erudeerunud sõnavara kasutamine ja igal võimalusel enese promomine:
- istun siin(asutus) joon veini ning söön kaaviari
- õhtusöögiks tegin kunstiteose
- ostisin Armani sokid
- olen parasjagu reisil - isik klubis, restos, pronkskuju otsas, surfilaual jne.
Kõik see on imago kasvatamine ehk väljanägemine võrgus, et olla võrgus austatud ning "premium quality" inimolevus. Arvatakse, et netis pole eriti viisakas sõimata, "minna solvangutega isiklikuks", trollida jne. Kas see ka nii on? Suhteliselt subjektiivne nähtus ning sõltub auditooriumile suunatusest. Kui kirjutada "kõik pagulased ahju", saame sõimu ja ka tuhandeid "Like". Kui kirjutada, et kõigile pagulastele varjupaik, saame sama tulemuse. Kõik oleneb taustsüsteemi valikust - me kõik arvame, et "näeme võrgus head välja" ning ilmselt vastab ka tõele.
esmaspäev, 6. märts 2017
Pekka Himaneni 2004. aasta raport versus tänapäev
Tegemist on üsnagi üldistava raportiga ja miskit sarnast eestlaste mõttetalgutele - tänamatu ennustus. Nägemus tulevikku, mida peaks tegema, et riik oleks tulevikus konkurentsivõimeline, edukas, säiliks elatusstandard ning sotsiaalne heaoluühiskond. Seda kõike suures globaliseerumise ja vananeva ühiskonna tingimustes. ITK-d puudutakse küllaltki vähe, kuigi tulevad esile mõningased huvitavad ennustused, mis hakkavad üha rohkem "kanda kinnitama."
"Global trends" peatükk räägib kõrgesti tasustatavatest töökohtadest ja kuidas areng IT-s ning muudes sektorites tekitab neid juurde. Kuid sellega seoses kasvab töötute ja väheneb töökohtade arv. Peamiselt ennustatakse, et konkurentsis püsimiseks tuleb olla üha loovam - programmist tööstusliinini. Eristatakse arenguetappe, kus praeguse tehnoloogia edendamise kõrvale tekib sotsiaalse ühiskonna säilitamise faas. Üheks huvitavamaks ennustuseks on geneetilise tehnoloogia tekkimine IT kõrvale, kuid unustatakse ära, et ka praeguses maailmas on kõik geneetikaga seonduv suhteliselt tabu teema. Suurema tõenäosusega ei saavuta see kunagi ratsionaalset vabadust, sest usk oma erinevates vormides vohab üsnagi tugevalt. Vähemalt mitte nii kaua, kuniks pole näidata mõnda suurepärast ühiskonda parandavat läbimurret ning ka siis võib tekkida lõhe mitme ühiskonnagrupi vahel. Kuigi raportit lugedes võib tunduda, et selline lõhestumine on vältimatu. Näiteks vaese ja rikka inimese vahe elustandardi suhtes.
Arendamis- ja tootmistrendide liikumine aasia riikidesse ning võidujooks parema positsiooni saavutamiseks tundub olevat keeruline. Raporti kirjutaja arvates on juhtimas Aasia, USA ning EL "kõmbib järel." Samas Lõuna-Ameerika ja Aafrika on juba lootuselt maha jäänud, kuna need ühiskonnad on juba äärmusteni lõhestunud.Vastanduma pannakse omavahel loov ja tehnoloogiline ühiskond. Kuid kas Aasia ja USA suudavad elanikkona arvelt pidevalt kasvada. Inimesed saavad targemaks ja hakkavad ka oma riigile üha suurenevaid nõudmisi esitama. Eristatakse erinevaid mudeleid, mida kasutatakse praeguses võitluses. Relvadeks on mõtteviisid, kus vaesed peaksidki loodusliku valiku teel leidma oma saatuse. Maksusüsteemid kui heaks kapitali liigutamiseks ning sotsiaalne sidusus kui heaoluühiskonna etalon. Peamiselt arvustatakse ühiskonna ja riigi jäikust ning suutmatust liikuda kaasa uuenevate trendidega. Kui paraneb tehnoloogia, peab paranema ka arusaam, mida on vaja teha, et "jääda ellu." Mõtlemisega peavad kaasa minema ka ettevõtted ja inimesed ise. Kui tehnoloogia on loov, peab olema loov ka riik, inimene, töökoht, ettevõte. Kuid siin nähakse mitmeid probleeme globaliseerumise tingimustes ehk tark inimene liigub sinna, kus pakutakse talle parimat paketti maksudest, keskkonast ja ühiskonnast. Mida teha, et ülemused hindaksid oma töötajat ja võimaldaksid talle parimat loovat töökohta ning innustaksid töötajat andma endast 110% konkurentsis püsimiseks. Innovaatilisus kui võtmesõna ellu jäämiseks. Tuuakse välja näiteid kus loovust karistatakse igal sammul ja nii kaotatakse motivatsiooni ja konkurentsivõimet. Hea haridus peaks pakkuma paremat tööjõudu ettevõtetele ja riik peab suutma need inimesed hoida enda territooriumil. Samas hea haridus tähendab ka suuremaid nõudmisi elatusstandardis, aga see ei saa olla pidev - nagu majandus oma tõusude ja mõõnadega. Miski ei saa kasvada lõputult.
Huvitav mõte, kus informatsioon võiks olla saadaval täiesti tasuta, aga vaadates praeguseid trende, läheb kvaliteetse informatsiooni kätte saamine üha kallimaks. Isegi vajaliku informatsiooni saamine, mis peaks olema tasuta, võib leida hoopis tasuliste tõkete tagant. Raport pooldab multi-kultuursust, võrdsust ja ulmelisi töökohti, kus töötajad on rahul kõigega. Innovaatiline, hästi tasutatud, väiksema tööajaga loov töö, kus inimene võib repressioone kartmata muuta oma töö olemust või logistikat. Kõik mida peaksime parema ühiskonna jaoks tegema tundub äärmiselt loogiline ja arusaadav, aga ignorantsuse ning tõkete tõttu üsnagi naiivne, ulmeline. Selleks on vaja muuta kõigi mõtlemist - juhid, töölised, valitsejad jne. Võimalik ainult põlvkondade pikkuse töö tulemusena. Lähima paarikümne aasta vahemikku ei kuulu kindlasti. Samas on üks huvitav ennustus, mis on ITK tõttu täide saamas - vabalt valitud tööaeg ja kaugtöö. Kellast kellani istumise mõttelaad hakkab vaikselt murduma.
Peamiseks ideeks - võime vabalt valida, kasvada ja areneda. Vabadust peame üheks parimaks demokraatse ühiskonna vooruseks. Raportis kajastatakse inimese vaba valikut elada nii nagu soovitakse. Samas kui palju peab ülejäänud ühiskond tolereerima kellegi subjektiivset vabadussoovi. Näiteks paksus ja õgimine või suitsetamine, kui see pole tingitud haigusest tulenevalt. Valitud tee on ju koormaks ühiskonnale tervikuna ning inimene teeb seda omast vabast tahtest. Võib kõlada veidralt, aga kui vabatahtlikult paks inimene tuleb tervisehädaga arsti juurde, miks peab kogu ühiskond maksma kinni selle vaba tahte. Olgu, esimene kord aidatakse, aga kui raviks on kaalu langetamine ja inimene sellest keedub, võiks ju katkeda ka riskist tulenevate hädade tasuta ravi. Kusjuures vaikselt on näha juba selliseid ähmaseid jälgi, sest arstid on väsinud korrutamast, et langetage kaalu. Inimeste istuvat tööd kajastatakse ka raportis ning räägitakse "kontorirottide" võimlemisvõimalustest ja oskustest panna nad liikuma.
Eraldi tuuakse välja ka vananev ühiskond ja heaoluühiskonna säilimiseks nähakse avali piire ja inimeste vooge kolmandatest riikidest. Vaadates tänapäeva on see eriti aktuaalne, aga on ka mõistetud ,et siia ei tulda mitte panustama, vaid heaolu saama. Paremat elu tahetakse kohe ilma panustamata ning riigid ei suuda kohaneda uute olukordadega järsult suurenevate kohustustega. Ka riik peab panustama lasteaeda või kooli enne, kui võib hakata lõikama sisserändaja poolt loodud väärtust. Need kulud kujunevad hoomamatult suureks. Lause: "We cannot act as a stern doorman who divides people into two groups: You are welcome, you are not.” Kas me ise lubaksime oma hoovi ja õuele iga suvalise "tondi" - enamus ju siiski mitte. Kas me peaksime siis lubama inimesi selliselt riiki?
Juttu on ka kolmandate riikide represserimisest ja protektsionistlikust majandusmudelist ehk merkantilismist, kus kaitseme aktiivselt oma siseturge. Tundub näpuviibutusena tugevamate riikide suunas. Samas pole tegemist millegi uue ja imelikuga, sest ka globaalsed ettevõtted kasutavad konkurentsi eemaldamiseks vastaste välja ostmist ning tururegioonide jagamist, kaitsmist.
"Committee for the Future" - riiklik nõuandeinstitutsioon ja vaade tulevikku. Meenub ühe õppejõu lause: "Teeme mõttetalgud ning mõtleme nendele inimestele, kes juba midagi reaalselt teevad välja uusi mõtteid" Selle asemel, et minna ja teha, mõtleme, mida teha.
"Global trends" peatükk räägib kõrgesti tasustatavatest töökohtadest ja kuidas areng IT-s ning muudes sektorites tekitab neid juurde. Kuid sellega seoses kasvab töötute ja väheneb töökohtade arv. Peamiselt ennustatakse, et konkurentsis püsimiseks tuleb olla üha loovam - programmist tööstusliinini. Eristatakse arenguetappe, kus praeguse tehnoloogia edendamise kõrvale tekib sotsiaalse ühiskonna säilitamise faas. Üheks huvitavamaks ennustuseks on geneetilise tehnoloogia tekkimine IT kõrvale, kuid unustatakse ära, et ka praeguses maailmas on kõik geneetikaga seonduv suhteliselt tabu teema. Suurema tõenäosusega ei saavuta see kunagi ratsionaalset vabadust, sest usk oma erinevates vormides vohab üsnagi tugevalt. Vähemalt mitte nii kaua, kuniks pole näidata mõnda suurepärast ühiskonda parandavat läbimurret ning ka siis võib tekkida lõhe mitme ühiskonnagrupi vahel. Kuigi raportit lugedes võib tunduda, et selline lõhestumine on vältimatu. Näiteks vaese ja rikka inimese vahe elustandardi suhtes.
Arendamis- ja tootmistrendide liikumine aasia riikidesse ning võidujooks parema positsiooni saavutamiseks tundub olevat keeruline. Raporti kirjutaja arvates on juhtimas Aasia, USA ning EL "kõmbib järel." Samas Lõuna-Ameerika ja Aafrika on juba lootuselt maha jäänud, kuna need ühiskonnad on juba äärmusteni lõhestunud.Vastanduma pannakse omavahel loov ja tehnoloogiline ühiskond. Kuid kas Aasia ja USA suudavad elanikkona arvelt pidevalt kasvada. Inimesed saavad targemaks ja hakkavad ka oma riigile üha suurenevaid nõudmisi esitama. Eristatakse erinevaid mudeleid, mida kasutatakse praeguses võitluses. Relvadeks on mõtteviisid, kus vaesed peaksidki loodusliku valiku teel leidma oma saatuse. Maksusüsteemid kui heaks kapitali liigutamiseks ning sotsiaalne sidusus kui heaoluühiskonna etalon. Peamiselt arvustatakse ühiskonna ja riigi jäikust ning suutmatust liikuda kaasa uuenevate trendidega. Kui paraneb tehnoloogia, peab paranema ka arusaam, mida on vaja teha, et "jääda ellu." Mõtlemisega peavad kaasa minema ka ettevõtted ja inimesed ise. Kui tehnoloogia on loov, peab olema loov ka riik, inimene, töökoht, ettevõte. Kuid siin nähakse mitmeid probleeme globaliseerumise tingimustes ehk tark inimene liigub sinna, kus pakutakse talle parimat paketti maksudest, keskkonast ja ühiskonnast. Mida teha, et ülemused hindaksid oma töötajat ja võimaldaksid talle parimat loovat töökohta ning innustaksid töötajat andma endast 110% konkurentsis püsimiseks. Innovaatilisus kui võtmesõna ellu jäämiseks. Tuuakse välja näiteid kus loovust karistatakse igal sammul ja nii kaotatakse motivatsiooni ja konkurentsivõimet. Hea haridus peaks pakkuma paremat tööjõudu ettevõtetele ja riik peab suutma need inimesed hoida enda territooriumil. Samas hea haridus tähendab ka suuremaid nõudmisi elatusstandardis, aga see ei saa olla pidev - nagu majandus oma tõusude ja mõõnadega. Miski ei saa kasvada lõputult.
Huvitav mõte, kus informatsioon võiks olla saadaval täiesti tasuta, aga vaadates praeguseid trende, läheb kvaliteetse informatsiooni kätte saamine üha kallimaks. Isegi vajaliku informatsiooni saamine, mis peaks olema tasuta, võib leida hoopis tasuliste tõkete tagant. Raport pooldab multi-kultuursust, võrdsust ja ulmelisi töökohti, kus töötajad on rahul kõigega. Innovaatiline, hästi tasutatud, väiksema tööajaga loov töö, kus inimene võib repressioone kartmata muuta oma töö olemust või logistikat. Kõik mida peaksime parema ühiskonna jaoks tegema tundub äärmiselt loogiline ja arusaadav, aga ignorantsuse ning tõkete tõttu üsnagi naiivne, ulmeline. Selleks on vaja muuta kõigi mõtlemist - juhid, töölised, valitsejad jne. Võimalik ainult põlvkondade pikkuse töö tulemusena. Lähima paarikümne aasta vahemikku ei kuulu kindlasti. Samas on üks huvitav ennustus, mis on ITK tõttu täide saamas - vabalt valitud tööaeg ja kaugtöö. Kellast kellani istumise mõttelaad hakkab vaikselt murduma.
Peamiseks ideeks - võime vabalt valida, kasvada ja areneda. Vabadust peame üheks parimaks demokraatse ühiskonna vooruseks. Raportis kajastatakse inimese vaba valikut elada nii nagu soovitakse. Samas kui palju peab ülejäänud ühiskond tolereerima kellegi subjektiivset vabadussoovi. Näiteks paksus ja õgimine või suitsetamine, kui see pole tingitud haigusest tulenevalt. Valitud tee on ju koormaks ühiskonnale tervikuna ning inimene teeb seda omast vabast tahtest. Võib kõlada veidralt, aga kui vabatahtlikult paks inimene tuleb tervisehädaga arsti juurde, miks peab kogu ühiskond maksma kinni selle vaba tahte. Olgu, esimene kord aidatakse, aga kui raviks on kaalu langetamine ja inimene sellest keedub, võiks ju katkeda ka riskist tulenevate hädade tasuta ravi. Kusjuures vaikselt on näha juba selliseid ähmaseid jälgi, sest arstid on väsinud korrutamast, et langetage kaalu. Inimeste istuvat tööd kajastatakse ka raportis ning räägitakse "kontorirottide" võimlemisvõimalustest ja oskustest panna nad liikuma.
Eraldi tuuakse välja ka vananev ühiskond ja heaoluühiskonna säilimiseks nähakse avali piire ja inimeste vooge kolmandatest riikidest. Vaadates tänapäeva on see eriti aktuaalne, aga on ka mõistetud ,et siia ei tulda mitte panustama, vaid heaolu saama. Paremat elu tahetakse kohe ilma panustamata ning riigid ei suuda kohaneda uute olukordadega järsult suurenevate kohustustega. Ka riik peab panustama lasteaeda või kooli enne, kui võib hakata lõikama sisserändaja poolt loodud väärtust. Need kulud kujunevad hoomamatult suureks. Lause: "We cannot act as a stern doorman who divides people into two groups: You are welcome, you are not.” Kas me ise lubaksime oma hoovi ja õuele iga suvalise "tondi" - enamus ju siiski mitte. Kas me peaksime siis lubama inimesi selliselt riiki?
Juttu on ka kolmandate riikide represserimisest ja protektsionistlikust majandusmudelist ehk merkantilismist, kus kaitseme aktiivselt oma siseturge. Tundub näpuviibutusena tugevamate riikide suunas. Samas pole tegemist millegi uue ja imelikuga, sest ka globaalsed ettevõtted kasutavad konkurentsi eemaldamiseks vastaste välja ostmist ning tururegioonide jagamist, kaitsmist.
"Committee for the Future" - riiklik nõuandeinstitutsioon ja vaade tulevikku. Meenub ühe õppejõu lause: "Teeme mõttetalgud ning mõtleme nendele inimestele, kes juba midagi reaalselt teevad välja uusi mõtteid" Selle asemel, et minna ja teha, mõtleme, mida teha.
Tellimine:
Postitused (Atom)



